Nädala kaja: õuna- ja sõjalõhnaline sügis

Inna Grünfeldt. Foto: Meelis Meilbaum

Tegelikult ei ole ju veel sügis, saab kohe pealkirjale vastu vaielda. Tõsi, kalendri järgi on sügise alguseni veel tubli kaks nädalat, aga kui õunad potsatavad puust, lapsed lähevad kooli ning lehed hakkavad tasapisi langema, hakkab sügisetunne juba hinge pugema.

Üks sügise sõbralikke tunnusmärke on aiaväravate taha ilmuvad õunakastid. Rohket ja maitsvat ubinasaaki jagatakse lahkesti möödujatega ning heameel on vastastikune. Jalutaja saab mekkida mõnusat õuna ning aiasõber, kel moose-mahlu panipaigad triiki täis, rõõmustab, et saak läheb asja ette. Kel õunauputus eriti suur, sätib kasti külge sildi, kus kirjas, et kui suurem ubinasoov, võetagu ühendust.

Õunaaastad pole vennad ja leidub neidki aedu, kus puud on võtnud vaheaasta ja pakuvad lohutuseks mõne üksiku ubina. Ühest küljest saab pererahvas kergemalt hingata, aga natuke tühi tunne on ka. Siis on eriti kena üllatus, kui keegi seda märkab ja sokutab õunakoti ukse taha.