Õpetajate järelkasvu probleemi süvendab kogenud õpetajate lahkumine

Õpetajaks soovijate hulk on viimase kümnendi vältel olnud suures languses. Arenguseire keskuse sõnul aitaks olukorda leevendada palkade tõstmine. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, teatas arenguseire keskus.

Arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et seni nähti õpetajate järelkasvu probleemi põhjusena peamiselt uute õpetajate nappust, kuid suurem mure on hoopis olemasolevate õpetajate lahkumine. "Aastate lõikes kõigub Eesti koolidest lahkuvate õpetajate arv 1200 ja 1900 vahel, mis moodustab igal aastal 8–12 protsenti kõigist meie õpetajatest. Karjääri tipus olevad kogenud õpetajad moodustavad koolidest lahkujatest kolmandiku," tõi Kindsiko esile.

Samas kasvab Eesti koolides lühiajaliste töölepingute arv, mille taga võivad olla erinevad põhjused. Näiteks õpetajate rändlus koolidesse, kus on madalam koormus, kõrgem palk Ida-Virumaal või ka haridusnõuetele mittevastamine. Teadupärast peab õpetajatel olema magistriharidus ja nõuetele mittevastavatel pedagoogidel tuleb igal aastal uuesti kooli tööle kandideerida. Häda sunnil värbavad direktorid õpetajateks ka ülikooli kolmanda kursuse tudengeid, et survet asendamisega seotud töökoormusele vähendada. Haridussilma 2022/2023. õppeaasta statistika järgi oli Lääne-Virumaa 1252 õpetajast 224 keskharidusega ja 400 bakalaureuse kraadiga. Nende andmete kohaselt ei vasta pooled Lääne-Virumaa pedagoogidest õpetajatele kehtestatud nõuetele. Haridussilma statistikast ei nähtu, kas nad püüdlevad vajaliku hariduse omandamise poole või mitte. Kolm Lääne-Virumaal tegutsevat õpetajat olid sootuks põhiharidusega.