Liikumispuudega tütre ema: «Minu visioon on see, et ta saaks kunagi elus ise hakkama»

Maria-Loviise Tallinna lastehaiglas kõnniroboti treeningutel. Foto: Erakogu

Kevadel lõpetas Maria-Loviise Tapa keelekümbluskooli kolmanda klassi. Tunnistusel olid üksnes viied. Ka kahel varasemal õppeaastal oli tunnustatud teda kiituskirjaga. Elu võiks olla lill, kuid perekonna jaoks on iga aasta, iga kuu ja iga päev olnud lõputu võitlus toimetulemise nimel. Alguse sai see juba tütre sünniga.

Maria-Loviise sündis kümne aasta eest. Sündis enneaegsena. Sündis pärast kuuendat raseduskuud. Tüdrukuke kaalus kõigest 1,3 kilo. Ta ühendati haiglas hingamisaparaadi külge. Kuid keegi unustas nina külge kinnitatud hingamistorule porolooni alla panna.

«Tal oli nahk nagu paber. Kui see ninaalune ära lõhuti, siis tegelikult öeldi, et ta ei jää ellu. Ta jäi. Aga tal on nüüd imepisikene täpikene ajus täpselt selle koha peal, mis annab käsklusi jalgadele,» rääkis tütre kohta ema Egle Saariste.