/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
/nginx/o/2023/09/17/15597842t1h75b6.jpg)
2019. aastal tegi kadrinlasest ajakirjanik Rein Sikk Vikerraadios ettepaneku kuulutada aasta 2021 saunaaastaks. Ta pani ette, et saunaaastal võiks teha tagasivaate rikkalikule saunakultuurile, aga vaadata ka üle, mis ihu- ja hingeharimise võimalusi tulevikus paistab olevat. Sikk rõhutas, et saunaaasta võiks teha ära enne, kui viimane vihtlemisest rõõmu tundev eestlane on loojakarja läinud.
/nginx/o/2023/09/17/15597843t1h4838.jpg)
Ent saunaaasta asemel tulid koroonaaastad ja saunaentusiastid veeretasid mõtet saunale pühendatud aastast edasi. 2022. aastal hõikas Rein Sikk idee uuesti Vikerraadios välja ja seekord sai see palju rohkem vastukaja. Mõttest võtsid kinni Eesti Maaturismi Ühing ja Maaleht ning saunaaasta otsustati korraldada 2023. aastal.
Siku sõnul oli ettevõtmine suuresti õhinapõhine, sest Eesti Maaturismi Ühingul polnud saunaaasta korraldamiseks välja panna ühtegi senti. Samamoodi polnud raha Kadrina Saunaklubil. "Lihtsalt hakkasime tegema ja kõik nagu õnnestus. Kuskilt tuli üks, kuskilt tuli teine ja kuskilt tuli kolmas ning tänavu 7. juunil kutsusime inimesi üles osalema maailma suurimal saunasündmusel," jutustas Sikk.
Nimelt korraldasid eestlased, soomlased ja rootslased 10. juunil ülemaailmse saunapäeva. Kadrina Saunaklubi eestvedamisel loodi maailma pikim saunatänav, mis ulatus Käsmust kuni Hiiumaal asuva Männamaani. "Selle saunatänava pikkus oli kõigest 250 kilomeetrit," uhkustas Sikk.
Tänavu linastus ka film "Savvusanna sõsarad" ja saunaentusiastil jätkus sellele vaid kiidusõnu. "See oli taevane ime, et seitse aastat tehtud film just sel aastal välja tuli. Me oleme imede maailmas, mida saadab sama juhtmõte, mis Kadrina Saunaklubi – vihaga, kuid vihata. Kõik on võimalik kui väga tahta ja seda on tõestanud nii Neeruti Selts, Viru Instituut, Kadrina Saunaklubi kui ka kõik eesti saunasõbrad."
Sikk naljatas, et kui ta kannab saunaministri kaabut ja kohtutakse poliitikuga, siis arvestatagu sellega, et tema partei on kümme korda suurem kui kõik ülejäänud kokku. "Ja selle parteiga me teeme veel imesid," rõhutas ta.
/nginx/o/2023/09/17/15597844t1h349e.jpg)
Neeruti Seltsi liige Ene Lehtla tõi oma ettekandes esile sauna tervistava mõju nii vaimule kui ka kehale. "Inimesed ise hindavad sauna mõju oma vaimsele tervisele väga heaks. Saun on aegade algusest olnud hea koht, kus tegeleda sisekaemuse ja rahunemisega," rääkis Lehtla, kelle hinnangul laiendab sedasama mõtet "Savvusanna sõsarate" autor Anna Hints.
Kadrina valla raamatukogu peaspetsialist Tiiu Kaare kõneles oma ettekandes, et saunakultuuri ja -pärimust on Eestis palju uuritud, kuid teadaolevalt pole keegi uurinud seda, kuidas on sauna käsitletud eesti kirjanduses. Ta ütles, et teema on lai ja läbi ei jõutud töötada kogu materjali, kuid vaatluse alla võeti muinasjutte, romaane ja muud ning pandi saunaaastaks kokku raamatunäitus.
Kaare sõnul on kirjanduses aja jooksul muutunud sauna olemus, roll ja funktsioonid. "Näiteks imemuinasjuttudes on saun maagilise tähendusega koht, sest seal juhtub imesid ja tegeletakse nõidumisega. Kreutzwald oma muinasjutus "Kuuvalgel vihtlevad neitsid" kirjutas sellest, kuidas imekaunid neiud käisid täiskuu ajal keskööl metsas vihtlemas. Üks noormees sattus seda imet nägema ja see röövis tema hingerahu ning muutis tema elu."
Kaare sõnul on lastekirjanikud vaadelnud sauna kui pesemise ja lõõgastumise kohta. Klassikute teostes on saun hoopis eluase ning Tammsaare ja Vilde teostes isegi vaesuse, viletsuse, surma ja haiguste sümboliks. Samas Lutsu teostes on saun pigem ravitsemise kohaks. Kaare ütles, et nõukogude ajal sai saun hoopis uue funktsiooni.
"Saunas peeti pidusid ja sinna kutsuti külalisi. Igal endast lugupidaval asutusel oli saun või saun-suvila ja sinna viidi tähtsad külalised, keda joodeti ja söödeti, et vastutasuks mingeid hüvesid saada. Näiteks Mati Undi kaasaja muinasjutt "Saunalaupäev" näitab hästi nõukaaja mentaliteeti. Nimelt peavad mehed kaevurite päeva, kuigi nad ise kaevurid pole. Aga püha on püha ja seepärast tuleb seda tähistada viina joomise ja sauna tegemisega." jutustas Kaare.
/nginx/o/2023/09/17/15597845t1h319d.jpg)
Saunakonverentsi lõpus esilinastus Kadrina sauna 65-aastast ajalugu tutvustav Marko Raumani dokumentaalfilm "Vihaga, kuid vihata", mis on autori kolmas linateos.
Lõpetuseks ütles saunaministriks tituleeritud Rein Sikk, et saunal on oluline sotsiaalne funktsioon ja tõenäoliselt on nii mõnigi Kadrina võimuheitlus just saunas lahendatud. "Saunas arutatakse maailma asju ja peetakse suuri plaane. See on kohalike kokkusaamise koht ja mina olen Kadrina saunas õppinud seda, et peale jääb see, kellel on kõvem hääl," naljatas ta.