Keskkonnaamet koristab Aseris jäätmeid

Copy
Vastutustundetud kodanikud sokutavad loodusse kõikvõimalikku prügi.
Vastutustundetud kodanikud sokutavad loodusse kõikvõimalikku prügi. Foto: Saima Jürmann

Igal aastal korraldab keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristust reformimata riigimaalt. Tänavu koristatakse prügist kokku viis maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal.

Veebruaris korraldas keskkonnaamet värvitünnide koristuse Tallinnas Silikaltsiidi tänava kinnistult. Lisaks puhastatakse prügist maatükk Ida-Virumaal Moldova külas ja Narva linnas. Jäätmed koristatakse ära Lääne-Virumaal Aseris ning Harjumaal Vatsla külas.

Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on keskkonnaameti eelarves 30 000 eurot.

"Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed peab koristama prügistaja ise. Kui saastajat ei ole võimalik tuvastada, siis on koristamine maaomaniku ülesanne. Reformimata riigimaal tähendab see, et jäätmed koristab keskkonnaamet. Tasub märkida, et järjest rohkem inimesi ja ettevõtteid käitub oma igapäevases tegevuses vastutustundlikult keskkonna suhtes, kuid paraku kirjutavad keskkonnaameti järelevalveinspektorid välja mitmeid trahve ja ettekirjutusi jäätmete koristamiseks," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.

Viimase 10 aasta jooksul on keskkonnaamet korraldanud pea 70 reformimata riigimaal asuva maatüki koristamise.

Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda 1200, juriidilisele isikule 400 000 euroni. 

Tagasi üles