Wiedemanni keelepäev keskendub kohanimedele

Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Peeter Päll pidas kõne teaduste akadeemias riiklike preemiate üleandmisel. Foto: Eero Vabamägi

Väike-Maarja seltsimajas algab reedel, 22. septembril kell 11 F. J. Wiedemanni keelepäev. Keelauhinna tänavune laureaat Peeter Päll kõneleb Wiedemannist ja kohanimedest ning istutab nimitamme.

Wiedemanni keelepäeva alustab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilane Kati-Ly Randviir ettekandega "Mis toimub keeletunnis, kui läbivaks teemaks on "Wiedemanni keeleauhind"?", seejärel tutvustab Tiina Paet keeleauhinna laureaati Peeter Pälli, kes kõneleb teemal "Wiedemann ja kohanimed".

Tiina Laansalu ettekanne kannab pealkirja "Nimekorraldusest nimenõuanneteni" ning Jüri Valge vaatab ettekandes "Köögijutust üleriigiliseks keelesündmuseks. Wiedemanni keeleauhind 35" tagasi keeleauhinna ajaloole.

Kell 13 leiab aset vestlusring kohast ja identiteedist laureaadi, esinejate ja õpilastega, mida juhib Jüri Viikberg. Laureaat istutab nimitamme keeletammikusse kell 14.15.

Sel aastal keelepäevast veebiülekannet ei tehta ja kõik keelehuvilised on oodatud seltsimaja saali, nimetas Väike-Maarja valla meediaspetsialist Kristel Kitsing.

Eesti keeleteadlane Peeter Päll pälvis Wiedemanni keeleauhinna järjepideva ning väärtusliku panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana.

Emakeeleauhinna mõtte viis 1989. aastal ellu Väike-Maarja mees Jüri Sild. Tema kaudu jõudis Wiedemanni keeleauhind Rakvere külje alt endisest Energia kolhoosist Väike-Maarjasse. Kuigi 2004. aastast antakse auhinda välja riikliku autasuna, on seos Väike-Maarjaga säilinud. Igal aastal peetakse Wiedemanni keelepäeva ja laureaat istutab keeletammikusse oma nimipuu.