Haridusministeerium käis Tapa keelekümbluse programmile hingekella löömas

Tapal toimunud kohtumisest ei võtnud osa kuigi palju pedagooge, kuid see-eest arutati hoolega haridusteemade üle. Tunniajane kokkusaamine venis pea kahetunniseks. Foto: Siim Mihailov

Läinud esmaspäeval väisasid kolm haridusministeeriumi peaspetsialisti Tapa valda ja andsid kultuurikojas ülevaate sellest, kuidas näeb täpsemalt välja eestikeelsele haridusele üleminek. Ametnike sõnum oli selge: tulevasel õppeaastal algab lasteaedades ning esimestes ja neljandates klassides eestikeelne õpe kohustuslikus korras kõikjal Eestis; alushariduse õpetaja, kelle eesti keele oskus ei vasta aasta pärast C1 tasemele, tuleb lahti lasta ja uus asemele otsida.

Samas möönsid ametnikud, et eestikeelsele õppele ülemineku raskuspunktid asuvad Ida-Virumaal ja kohati ka Harjumaal, Tapa vallas on väljavaated head. 76 õpetajast üheksa eesti keele oskus ei vasta nõuetele ja selle aasta alguses korraldas Tapa vallavalitsus ka kõigile soovi avaldanutele eesti keele C1 taseme kursuse, et pedagoogide kvalifikatsioon seadusega nõutud tasemele viia. Kursusega liitus 14 inimest, kuid nagu lähemal uurimisel selgus, paljud seda võimalust ei kasutanud ja järgmisel aastal ähvardab mõnesid alushariduse õpetajaid tööst ilma jäämise oht.

Tapa lasteaia Vikerkaar direktor Lii Jairus väljendas kartust, et valla korraldatud eesti keele kursusel paraku kõik tema töötajad ilmselt eksamit ära ei tee, ja samas oleks vaja viiele õpetaja abile omakorda B2 taseme keelekursust. Direktori sõnul on eestikeelsele õppele üleminek käinud juba mõnda aega. Vanematele on tehtud selgitustööd ja oma järge ootavad muutused õppekavades, põhimääruses ja arengukavas.