/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15607653t1h60e5.jpg)
Eelmisel nädalal tuli Viitna küla rahvas kuulama RMK esindajate ettekannet pikaajalise metsatööde kava koostamise kohta. Viitna kõrgendatud huviga metsaala (KAH) hõlmab 3,2 hektarit küla lääneservas, ning kuna tegu on elumajade lähedusse jääva alaga, konsulteerib RMK enne metsatööde kava koostamist alati ka kohalikega.
RMK on koos kohaliku vallavalitsusega hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kogukond iga päev kasutab, ning seetõttu külarahvas kokku kutsuti, et arutleda ühiselt ala tuleviku üle. Metsamajandamise kavaga hõlmatud metsadest enamiku moodustavad männikud (64,7%), järgnevad kaasikud (35,3%).
"RMK soovib Viitna KAH-alal teha töid selliselt, et praegustel elanikel oleks ja säiliks hea elukeskkond ning ka tulevikus kasvaks sellel alal mets, mis pakuks varju, seeni, marju, linnulaulu ja puitu," sõnas RMK Lääne-Virumaa metskonna metsaülem Andres Lavrenov.
/nginx/o/2023/09/22/15607654t1h4fb5.jpg)
Koos kogukonnaga otsitakse lahendust, kuidas teha seda olukorras, kus halli lepa ja kuuse eluiga hakkab lõpule jõudma, samas on puhvrit majade ja tee vahele vaja. Kõnealusel metsatükil on enamik puid vanusega rohkem kui 100 aastat ning ületanud sellega küpsusvanuse. Viitna KAH-ala on jagatud kolmeks eraldiseks, metsaeraldisel 6 on puude keskmine vanus 105 aastat, metsaeraldisel 7 on 117 aastat ja metsaeraldisel 8 on vanus 108 aastat.
Ligi 30-le kokku tulnud inimesele valmistas enam muret asjaolu, et praegune mets varjab oluliselt liiklusmüra ning pakub kortermajade elanikele privaatsust. "Ma ei taha rõdu peal istuda ja maanteel liikuvaid autosid lugeda," ütles üks kohalik meesterahvas. Lisaks toodi esile, et looduslik elukeskkond on olnud üks hüvedest, mille pärast on Viitnale elama asutud.
Lavrenov ütles, et RMK jaoks ei ole tegu alaga, millega on seotud majandushuvi, vaid kogemus näitab, et kui vananevat metsa ei kujunda ise, teeb seda loodus ning asjadel nii minna lastes ei säili ka harjumuspärased väärtused. "Meie jaoks on otsustamisel aluseks muu hulgas puude vanus, nende praegune ja prognoositav sanitaarne seisund. Inimestes oli suur hirm metsa lagedaks raiumise ees, seda me teha ei soovi, aga ütlesime selgelt, et loodulikule arengule jättes muutub see peagi läbimatuks."
Kuulama tulnutega eraldisele liikudes vaatas vastu tavaline segamets koos tiheda võsa ning leht- ja okaspuude seguga. Andres Lavrenov selgitas, mis lähima 10–20 aasta jooksul alal toimuma hakkab, kui sealne mets majandamata jätta. "Looduses toimuva metsa loomuliku isehõrenemisega puude suremise ja ümberkukkumise tagajärjel algab metsas puuliikide vaheldus. Okaspuud hakkavad vahelduma kiiremini kasvavate lehtpuu ja põõsastega," kirjeldas metsaülem.
Lisaks suureneb oluliselt maas laguneva puidu osakaal ning tulemuseks on loodusliku ilmega, kuid inimesele raskesti läbipääsetav ja veel püsti seisvate puude tõttu mõnevõrra ohtlik ala.
/nginx/o/2023/09/22/15607655t1h8933.png)
Niisuguse kirjelduse peale heideti metsaülemale ette, et tegu on hirmutamisega. Andres Lavrenov ütles vastu, et tegu ei ole hirmutamisega, vaid spetsialistina räägib ta seda, mis neil eraldistel 20 aasta jooksul juhtuma hakkab. Kõige probleemsem on praegu eraldis nr 8, mis varjab kortermaju autotee eest. See on väikene metsaosa tee ja majade vahel ning jutt sellest tekitas kohalikes kõige elavamat vastukaja. Et privaatsus ja müratõke metsa näol säiliks, pakkus metsaülem välja lahenduse uuendada seda osa kahes järgus ja kümneaastase vahega. Uuendatavale alale istutataks vanade puude asemele kuused, mis 10 aastaga jõuavad kasvada üle keskmise inimese pikkuseks ja olla müratõkke eest.
Eraldis nr 6 ja 7 vajavad riigimetsa majandamise keskuse hinnangul uuendusraiet hiljemalt aastaks 2032. Raie käigus eemaldatakse surnud puud ja tehakse ala hõredamaks, mille tulemusel tekib sinna tihedamat sorti parkmets.
"Kui kohalik kogukond jääb seisukohale, et metsatöid sellel alal ei soovita, siis RMK arvestab sellega. Paraku kannatab nii kohalike inimeste heaolu metsa seisundi ja tema pakutavate hüvede halvenemise tõttu. Ootame kohalike elanike kirjalikud ettepanekud ära, vastame neile, teeme metsatööde plaani projekti ja kohtume uuesti hiljemalt oktoobri lõpus," rääkis Lavrenov.