Kolumn: vikerkaar sügistaevas

Teet Suur. Foto: Ain Liiva

Sügis on endast märku andnud ja nüüd on ta käes. Soojad ilmad siiski jätkuvad, on vananaiste suvi. Võrdõiguslikkuse põhimõtteid järgides peaks tasakaaluks olema vanameeste sügis, aeg aastast, mil sügis venib pikaks ja talv tulema ei kiirusta. Nädala pärast on mihklipäev, iga aastaringiga käime kõik need tähised uuesti läbi. Ajaga saame targemaks, tuleb juurde kogemusi uutest olukordadest elus. Seda saab tulevikus nimetada vist elutarkuseks.

Värviliste lehtedega pargialused, kus lihtsalt vahelduseks muretult sahistada saab, on ka peagi olemas. Väikeses linnas on koos kooliaastaga saanud käigu sisse suuremat osa aastaringist hõlmav talvehooaeg, milles siis need väiksemad maailmad heitlevad ikka nii, et kes midagi oskab, see teeb seda ka raskuste kiuste nii, nagu jõuab, ning see, kes ei oska, viriseb ja kommenteerib. Seitsmendat korda on Rakvere värvilise sügise osa alguses nii häälekat vastuseisu ja meeleavaldusi põhjustanud filmifestival Fest­heart, mis neljandat korda toimub ka heade mõtete linnas Tartus. Seal on festivalikoduks Lõuna-Eesti väärtfilmipublikut koondav Tartu Elektriteater – tõeline kinokunstioaas!

Inimene on endiselt mõistatus, kellest siiski soovitakse rohkem aru saada. Siin ongi filmikunst abiks. Mõtteainet pakkuv filmiprogramm ja arutelud aitavad soovijail mõista eelarvamustega sildistatud külgi inimloomusest. Tugev vastuseis millelegi on tihti tingitud teadmatusest. Teadmatuses hoidmine on hea tööriist inimestega manipuleerimisel. Seda praktiseerib väga edukalt meie riigi sõjakas naaber ja meilgi on poliitilisi jõude, kes sellele valitud teemade puhul panustavad – ja selleks on eriti mugavad vähemusi puudutavad teemad.