Paastumine vabastab vaimu ja värskendab keha

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaalukaotus käib paastumisega enamasti kaasas, kuid see ei tohiks olla paastuja esmane eesmärk.
Kaalukaotus käib paastumisega enamasti kaasas, kuid see ei tohiks olla paastuja esmane eesmärk. Foto: Andres Teiss/Postimees

Paastumine on üks vanimaid ravivõtteid, mida eestlased on kasutanud keha ja hinge kosutamiseks juba aastasadu. Meie esivanematel algas paast pärast vastlapäeva ja kestis lihavõteteni.



Sageli aetakse paastumist segamini nälgimisega, kuid asjatundjate sõnul on nende kahe puhul tegemist kahe täiesti erineva nähtusega. Tuisuliiva puhkemajas paastulaagreid korraldava Margit Eicheni ütlusel on nälgimine juba iseenesest inetu ja negatiivse varjundiga sõna. Tema kinnitusel on paastumine läbimõeldud tegevus ja toob tervisele sel moel kasu, nälgimine seevastu on märksa kardinaalsem ning mõjub tervist kahjustavalt.

Paastulaagreid korraldatakse ka Viljandimaal asuvas Lusika turismitalus, mille koduleht iseloomustab paastu ja nälgimise erinevusi järgnevalt: “Nälg on enese sundimine mitte sööma, paast on vabalt valitud toiming, mis on jõuline, toimiv ning püha. Paastule tuleb oma mõtetes anda püha eesmärk.”

Eelkõige soovitab Margit Eichen paastumist neile, kes tahavad igapäevasest rutiinist väljuda ning midagi uut kogeda. Ta ei pea vähem oluliseks paastumisel ka organismi puhastavat toimet ja kosutavat mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

Lisaks toidust loobumisele kuulub hästi läbi mõeldud paastumise juurde veel korralik puhkus jooga, meditatsiooni ja muude hoolitsuste näol. Kasuks tulevad massaaž ja saunaskäimine, kuna need protseduurid aitavad kehast mürke väljutada. Leil ei tohiks aga olla üle 50 kraadi, sest siis nahapoorid sulguvad ning soovitud tulemust ei saavutata.

See, et paastumisega kaasneb kaalulangus, on paastulaagrite korraldaja sõnul positiivne kõrvaltulemus, kuid ei tohiks olla eesmärk omaette. “Paastu eesmärk on laiem, kui lihtsalt liigsete kilode kaotamine. Liialt ühele eesmärgile keskendudes võib inimene organismile hoopis karuteene teha. Toidust loobumisel on loomulik, et keha on esimestel päevadel nõrk, aga kui ennast siis liialt tagant sundida ja organismi veel liigse spordi või saunatamisega koormata, võivad tulemused kurvad olla,” kõneles ta.

Paastumist on kasutatud erinevate haiguste puhul, ka näiteks suitsetamisest loobumise kõrvalnähtude kergendamiseks. Kadrina perearsti Heli Truuveri sõnul on paast teatud haiguste puhul isegi soovitatav, näiteks võib sellest kasu olla seedetrakti krooniliste vaevuste puhul, ärritunud soole sündroomi või ka kroonilise gastriidi korral. Siiski paneb perearst inimestele südamele, et paastuga kergekäeliselt ei alustataks. “Kui on terve täiskasvanud inimene ning ta paastub teadlikult ja läbimõeldult, siis ei tohiks sellest tervisele kahju olla, kuid enne tasuks siiski käia arstlikus kontrollis. Tuleks teha analüüsid ja kontrollida hemoglobiini taset veres ning seedetrakti limaskesta seisukorda,” soovitas Truuver.

Arsti juurde tulles ja paastu kohta nõu küsides peab perearst enim oluliseks inimese ausust – tuleb endale oma tervisehädasid siiski tunnistada ning peab julgema ka arstile kõigest rääkida.

“Pealegi oleneb paastu mõju paljuski tema liigist ning sellest, millistest toiduainetest inimene täpsemalt loobuda kavatseb ja kui pikaks ajaks,” lisaks arst lõpetuseks. Lastele ja noortele perearst paastumist ei soovitaks, sest noor organism peab kõik toitained kätte saama. Eriti kergesti tekkivat lastel rauapuudus.

Lusika talu pakub paastujatele väga erineva pikkusega paastukuure – alates kolmest ja lõpetades seitsme päevaga. Tuisuliiva puhketalu perenaise sõnul sobib algajatele enim ikkagi kõige lühem ehk kolmepäevane paast. Tuisuliiva pikemate paastulaagritega ei tegelegi ning enamasti piisab külastajatele kolmest päevast.

Paastumine ei tähenda lihtsalt toidust loobumist, vaid selleks peab ka valmistuma. Kaks kuni neli päeva enne paastumist tuleks loobuda rasvasest toidust ja lihast, samuti ei tasuks süüa jahutooteid ega tarvitada toiduks suhkrut. Kogu menüü tuleks asendada püreesuppide ja naturaalmahladega, mida juua kuni kaks liitrit päevas.

Menüü muutmine juba enne paastulaagrisse minekut on Margit Eicheni sõnul oluline, et organism harjuks toidukoguste vähenemisega samm-sammult. Samuti on see vajalik selleks, et paastu esimesel päeval oleks inimesel endal mugavam, kui tema soolestikus on võimalikult vähe raskesti seeditavat toitu.

“Paastu esimesel päeval joovad paastujad kõhtu lahtistavat teed, järgnevatel päevadel neeru- ja maksateed. Raviteedel on väga oluline osa,” kirjeldas perenaine paastu käiku.

Lusika tallu paastuma minejatel soovitatakse paastuks valmistuda ka vaimselt ning öelda oma kehale, et järgnevatel päevadel toitutakse üksnes taimeteedest, kaevu- ja allikaveest.

Paastust väljatulemine on samuti hästi läbi mõeldud, sest paastulaagrist koju minnes ei ole mõistlik kohe harjumuspäraselt sööma asuda. Margit Eicheni sõnul põhjustab see kõhuvalu ja võib kaasa tuua tõsisemaidki tervisehädasid. Selleks tuleb paastust väljuda sama kaua, kui paast kestis. Esimestel päevadel on soovitatav kasutada toiduks ainult mahlu või linaseemneleotist.



Enamasti on paastumine levinud just naiste seas, meeste jaoks tundub toidust loobumine siiski võrdväärsena nälgimisega ning nemad suhtuvat paastumisse tihti nagu naljategemisse. Samas on Tuisuliiva puhketalus alati paastumas mehi, kes meeleldi omandavad uut kogemust ja on abikaasaga kaasa tulnud.

Margit Eicheni sõnul on paastumine iseenesest võimalik ka kodus, kuid sel juhul peab inimene olema väga tugeva enesedistsipliiniga, samuti olevat paastulaagris paastumise võlu just koostegemine. “Üksinda kodus kipub nädalavahetus väga pikaks venima, pealegi on kõikvõimalikke ahvatlusi, millele võib olla raske vastu panna, kuid paastulaager loob sobiva keskkonna,” kõneles ta.

Peale seltskonna pakub paastu ajal laagris viibimine võimalust võtta osa joogatundidest, mediteerida ja saada massaaži. Lisaks kõigele on paastulaagrites ka meditsiinitöötajad, kes inimeste tervislikul seisukorral silma peal hoiavad.

Lusika turismitalu kirjeldab paastumist kui protsessi, mille ajal toimuvad kehas kõikvõimalikud reaktsioonid: peavalu, kõhuvalu, keel võib muuta värvust ja muud sellist. Mida rohkem on kehas jääk- ja mürkaineid, seda võimsamad on keha reaktsioonid. Samas olevat inimesi, kellel möödub paast ilma igasuguste ebameeldivate kõrvalnähtudeta.

Just ebatervislik toit, kehasse kogunevad mürgid ja stress on Tuisuliiva puhketalu perenaise selgitusel need, mis pika ja pimeda talvega inimestesse kogenevad ning häda tegema kipuvad. Sellepärast olevat paastumiseks kõige sobivam ja kõige populaarsem aeg kevad, mil lõppev talv ja soojalt paistev päike juba iseenesest lisaenergiat annavad. “Paastutakse sügiselgi, aga siis on suvega kogunenud energiat veel organismis ja sügisene pimedus ei korva puudujääke. Seevastu kevadel piisab soojast päikesest ning näljatunne ununeb iseenesest,” kõneles ta paastu sobimisest kevadisse aastaaega.

Vikipeedia mõistab paastumist eelkõige tahtliku toidust ja joogist loobumisena mingiks ajaperioodiks. Paastumine võib hõlmata ka loobumist seksuaalsest tegevusest.

Usukohaselt toob paastuaeg ehk Kristuse kannatuste ja ristisurma aja lähedus kaasa tõsidust, loobumust ja askeetlikkust. Paastust olulisemaks on peetud enda tegude ja suhete üle järelemõtlemist ehk meeleparandust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles