Külluslik seeneaasta suurendab mürgistusjuhtumite hulka

Harunev korallnarmik (Hericium coralloides), mille pildistas seenehuviline Jaanika Mändla möödunud pühapäeval Palmses. Ehkki teda peetakse söögiseeneks, ei soovitata teda siiski tarvitada. Foto: Jaanika Mändla

Erakordselt rikkalik seeneaasta on metsades püsti pannud tõelise korilaste laulupeo. Kahjuks pole kõik meie tihnikutes leiduvad seenemikud siiski söödavad ja mürgistusteabekeskuse andmetel on toksiliste seente põhjustatud tervisekaebuste hulk tõusuteel. Mürgistusinfoliinile on sel aastal laekunud juba üle saja seenemürgistusega seotud kõne, seitse neist on tulnud Lääne-Virumaalt. 

Seentega on lugu lihtne: korvi tasub panna ainult need, mille puhul ollakse kindel, et nad ka toidulauale kõlbavad. Kui aga on kahtlus, tuleb jätta seen kasvama. 

Kui aga siiski inimene oma õnne proovile paneb, tasub veel kord hetkeks järele mõelda. Üheks mükoloogiateadmise täiendamiskohaks peavad seenehuvilised internetti. "Eriti muret tekitav on see, et usaldatakse seente tuvastamisel erinevaid sotsiaalmeedias tegutsevaid seenegruppe," sõnas terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel.