Kaemus: vere hinnaga hoitud emadus

Kärt Devaney
Copy
Näitus «Piim ja veri». Ukrainast Austriasse põgenenud ja seal elavate ukrainlastest kunstnike teosed on loodud sõjas kogetu põhjal. Näitus valmis koostöös Austria saatkonnaga.
Näitus «Piim ja veri». Ukrainast Austriasse põgenenud ja seal elavate ukrainlastest kunstnike teosed on loodud sõjas kogetu põhjal. Näitus valmis koostöös Austria saatkonnaga. Foto: Ain Liiva

Sattusin kuu algul Rakvere Galeriis näitusele, millele mõtlen senimaani. Siinkohal on sõna «sattusin» täiesti õige – astusin galeriisse täiesti ettevalmistuseta, pea juhuslikult. Ukrainlastest kunstnike teosed on loodud sõjas kogetu põhjal, tööde tonaalsus on sinkjashall, mis kasvab pilt-pildilt intensiivsemaks, edasi muutuvad taiesed värvilisemaks ning vaikses ja tühjas galeriis tekib tänu sellele kummaline fluidum. Lisaks tõik, et fookuses on suuresti emadus ja emad. Emade lood sellest, kuidas sõltumata ümberringi märatsevast sõjakoledusest on olulisimaks pidepunktiks lapsed.

Meenus, kuidas sõja algul jalutasin tärkavas kevades oma noorimat last õues lõunaunne, pea kohal hävitajad oma tavapärast tiiru lendamas ning mu peas keerlemas lood vapratest emadest, kelle lapsed sünnivad varjendeis, ja mu silme ees pilt Kiievi metroos beebit imetavast Madonnast. Süda valutas nende emade pärast ja oli rahulik mu oma laste turvalise argielu pärast.

Nüüd siis seisin galeriis, peos mu viieaastase põnni käsi. Tema esimene näitus Rakvere Galeriis. Põnevil silmi uudistas ta keskpõrandal puntras olevat kassiperet – installatsiooni; silmitses pilte seintel, kõneldes värvidest ja leides piltidelt vahva kassi, lahke naeratusega lapse, armsa ümara titakõhuga tädi. Ent pilt pildi järel jäi ka laps mõtlikumaks. Kui esimesel ruumis tehtud tiirul pani põnn imeks ühe suure pildi erksaid toone ja leidis selle olevat põneva, siis teist korda pildi ees seistes veeresid lapse küsimused tuppa kui ümarad kassipojad. Miks need tegelased oma irevil hammastega seda titaga tädi vaatavad? Kas nad on kurjad pahalased? Kas kunstnik ongi tahtnud joonistada nii, et oleks natuke hirmus? Kas meelega nii, et tädil on veri väljas? Kas nagu sõjas? Kas mõeldud on neidsamu pahalasi, kes teiste kodud ära lõhkusid ja inimesed pidid põgenema? Noogutusest piisas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles