Juhtkiri: suhtumine narkotarvitamisse on liiga leebe

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Hoolimata ennetustööst kasvab narkosurmade hulk ja uimastid muutuvad inimestele üha kättesaadavamaks. Ka seetõttu, et kui pudel kangemat maksab üha rohkem, saab uimastilaksu kätte üsna samal tasemel püsiva hinnaga. Kui fentanüül on ajalooliselt olnud ühiskondliku hierarhia järgi pigem madalamas klassis olevate isikute droog, siis politsei hea töö tulemusel on fentanüül ja karfentanüül turult peaaegu kadunud.

Loodus aga tühja kohta ei salli ja kokaiinist on saanud uus laiemalt levinud meelemürk. Hämmastav on ühiskonna leebe suhtumine kokaiinitarvitajatesse. Alles see oli, kui üks näitleja tunnistas avalikult oma aastatepikkust sõltuvust. Aga reaktsioonid, mis järgnesid, olid laitmise asemel pigem toetavad. «Nii julge ja tubli inimene,» jäi kõlama. Ja selline leebus ja austus tarvitajate suhtes teebki inimesed pehmeks ja sallivaks. Kunagi oli sõna «narkar» üdini negatiivse alatooniga, aga kuidas on sellega nüüd?

Sünteetilised aseained võtavad võimust. Keegi ei tea, kui kanged need ained on, doseeritakse üle, nii et tagajärjeks on hingamisseiskus. Pahatihti on see keemia ka selline, mis Eesti kiirabide varustuses olevale opioidide antidoodile naloksoonile ei reageeri. Narkoturg on ilmselgelt koroonaaastate piiride sulgemisest üle saanud, äri käib täie hooga edasi, ja mis teha, inimesed surevad. Kolme aastaga on surmade kasv olnud 150 protsenti ja käesolev aasta tõotab üle pika aja taas tuua meile kolmekohalise üledoosisurmade arvu.