Nädala kaja: mis saab siis, kui ollakse ohver?

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Vägivallatut ühiskonda ei hakka kunagi olema. Enne kui laps õpib oma rusikaid talitsema, õpib ta lööma. See on konfliktis esmane reaktsioon. Mõistmine, et keerulise olukorra lahendamiseks on ka teisi viise, saabub hiljem. Oskus kasutada tüli lahendamiseks sõnu saabub oluliselt hiljem kui teadmine, et tugevam saab nõrgemat rünnata.

Tänases lehes on intervjuu noore naisterahvaga, kes on sattunud oma elus vägivaldsetesse suhetesse ning alateadlikult seda mustrit korranud. Temaga intervjuud tehes imetlesin tema tugevust ja oskust iseendaga paranemise eesmärgil tegeleda. Samal ajal mõistsin, et me räägime noortele häbiväärselt vähe sellest, kuidas tunda eos ära manipuleerimist, passiivagressiivset käitumist ning kuhu abi saamise eesmärgil pöörduda.

Tagantjärele targad võivad kõik olla, kuid me keegi ei oska adekvaatselt hinnata seda, kuidas me ise käituks olukorras, milles tunneme ennast nõrga, abitu ja võimetuna vastupanu osutama. Veel hullem, kui olla uimastatud ainetega, mis salamahti joogi sisse sokutatud.