Vaade: maisi kolmas tulemine

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Maisikasvatusel on Eestis olnud nii tõusu- kui ka mõõnaaegu. Seda Kesk-Ameerikast pärit taime kasvatati meie maal juba ülemöödunud sajandil, näiteks 1885. aastal Sangaste mõisas, kuid kartuli või rukkiga võrreldavat põllukultuuri sellest ei saanud. Jõuti järeldusele, et Maarjamaa kliima on selle kultuuri jaoks liiga heitlik, suvi sageli külm.

Uue hoo sai maisikasvatus sisse eelmise sajandi viiekümnendatel. Ehkki maisikampaania algust seostatakse eeskätt Nikita Hruštšovi Ühendriikides käiguga 1959. aastal, propageeris taime juba kuus aastat varem kohalik esikommunist Johannes Käbin. Peagi oli Eestis maisi all 33 000 hektarit, kuid siis tuli tagasilangus. Loodetud saagikus jäi saavutamata, selgus ka, et mais vajab palju hoolt ja paremaid põllumaid.

Aga mais ei ole Eestist kuhugi kadunud. Kolhoosikorra lõpp ja talude taastamine on põllumehed pannud taas maisi poole vaatama. Tänavu külvati maisi 19 041 hektarile. Seda on küll vähem kui nõukogude aja tipp­aastal, kuid võrreldes kartuliga, mida kasvatatakse kõigest 3375 hektaril, on toimunud märkimisväärne nihe.