/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/12/12355358t1h0290.jpg)
/nginx/o/2023/10/13/15653297t1hdd14.jpg)
Sel nädalal harjutasid 1. jalaväebrigaadi juurde integreeritud NATO liitlaste lahingugrupi võitlejad eestlastega koostööd. Keskpolügoonil korraldatud õppusest Bold Fusilier võtsid osa ka küberväejuhatuse ja vahipataljoni ajateenijad ning liitlaste üksus First Fusiliers.
Kaitseväe harjutusväljal liikus nädala jooksul umbes 1200 võitlejat. "Meil on siin Ühendkuningriigi lahingugrupp, neile on juurde liidetud üks prantslaste kompanii," rääkis 1. jalaväebrigaadi staabi operatiivosakonna ülem, õppuse juht major Kristjan Karist. "Lisaks veel Läti eFP lahingugrupist mehhaniseeritud kompanii Kanadast, kes võttis kaasa ühe Poola tankirühma, ja siis on siin ka Eesti kaitseväe üksused." Poolakad ei ole Eestis esimest korda. Ka varasematel õppustel on nad käinud siin oma modifitseeritud T-72 tankidega.
Õppus on ellu kutsutud selleks, et uus liitlaste lahingugrupp saaks meie oludesse integreeritud. Olgu nendeks oludeks siis maastik ja ilmastikuolud või meie sõdurite protseduurid, mida paremini tundma õppida. Niisuguseid koostööõppuseid korraldatakse kaks korda aastas, iga kord, kui uus liitlaste lahingugrupp Eestisse saabub. "Oleme metsas olnud juba kuus päeva ja tänasega saab õppus läbi. Siiamaani on läinud hästi. Isegi ilmataat on olnud kena meie vastu," sõnas Karist.
Eestis paikneva NATO lahingugrupi ülem kolonelleitnant James Fern kõneles, et sellel õppusel oli suur tähtsus vägede võimekuse välja töötamiseks, et Eestit paremini kaitsta. "Saame harjutada Eesti aladel, õpime tundma pinnast, millel me potentsiaalselt võitlema peame, ja mõistma veelgi paremini liitlasi ja partnereid, kelle kõrval võitleme."
Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik ning panustajateks mitu liitlasriiki, kelle üksused roteeruvad. Esimene liitlaste lahingugrupp saabus Tapale 2017. aasta aprillis.
/nginx/o/2023/10/13/15653299t1he1e8.jpg)