Kommentaar: uuest eelarvest, ka helgemas võtmes

Reili Rand. Foto: Sander Ilvest

Iga sügise lahutamatuks osaks on arutelud järgmise aasta riigieelarve üle. Kes ennast vähegi maailmas ja Eestis toimuvaga kursis hoiab, teab, et tänavu on seis päris hull ja et riigi rahanduslik olukord jääb aastateks keeruliseks.

Tänaseks on lõplikult purunenud illusioon edukast riigist, kus on madalad maksud ja kõrged toetused. Selleks et pakkuda inimestele paremat tervishoidu, paremaid teenuseid, maksta välja pensionid ja lastetoetused, jätkata lähiaastatel palgatõusudega, tuleb tulubaasile otsa vaadata, otsida kokkuhoiukohti ja pidurdada riigi võlakoormuse kasvu. Raskete olude kiuste sisaldab eelarve ka üksjagu positiivseid muudatusi, mis seni on kippunud lauskriitika varju jääma. Nii jõustub

1. jaanuaril rida muudatusi, mis toovad leevendust just vähem kindlustatud inimestele. Näiteks tõuseb elatisabi seniselt 100 eurolt 200 eurole, mis on abiks paljudele üksikvanemaga peredele. Tegu on summaga, mida riik maksab lapsele juhul, kui üks vanematest oma lapsele elatist ei maksa. 5 miljonit lisa­eurot läheb harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi toetamiseks.