/nginx/o/2023/10/20/15666972t1h5003.jpg)
Täna, 20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg ning seetõttu on enamikul lõhejõgedel kalapüük keelatud. Kuigi täielik püügikeeld kehtib 30. novembrini, on ka detsembrikuus paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ainuüksi möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrolli tulemusel septembri, oktoobri ja novembri jooksul 33 väärteomenetlust. "Lõheliste populatsioon on haavatav nii Eestis kui terves maailmas, mistõttu on lõhe ja forelli püsima jäämiseks väga oluline, et nad saavad sügisel segamatult kudeda. Röövpüüdjatepoolne väljapüük keelatud ajal avaldab kalavarude tulevikule kahjuks väga suurt mõju," selgitas Avarsalu.
Just röövpüüdjate tegevuse nurjamiseks kontrollib keskkonnaamet kuderahu perioodil lõhejõgesid senisest sagedamini. Avarsalu rõhutas, et röövpüüdjate tabamisele saab kaasa aidata iga inimene. "Kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, andke sellest palun teada riigiinfo telefonil 1247. Kontrollidel on keskkonnaameti järelevalveinspektoritele headeks abilisteks vabatahtlikud kalakaitsjad ning kolleegid keskkonnaameti teistest osakondadest – suur tänu neile selle eest," rääkis ta.
Piirangud kehtivad paljudel jõgedel 1. septembrist kuni 30. novembrini, on jõgede lõikes erinevad ning võivad jätkuda ka detsembrikuus. Info konkreetsel veekogul kehtivate piirangute kohta on kuvatud kaardil kalapüügipiirangute veebirakenduses.
Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega ning ulatub lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püütakse eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)