Nädala kaja: püsti või istuli, selles on küsimus

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Lõppev nädal jääb meile meelde selle hooaja esimese lume poolest. Ilmaennustused lubasid juba nädala algul, et Põhja-Eestis läheb neljapäevast libedaks. Läkski. Tean rohkem kui ühte läänevirukat, kes neljapäeva hommikul mornilt aknast välja ­vaatas ja suverehvidega pealinna tööle uisutas. Vahel ei võeta ka mustvalgel kirjas olevat ilmateadet tõsiselt.

Pealegi on teada, et ega esimene lumi kestma jää. Kes nüüd naastrehvid autole alla panevad, saavad suure tõenäosusega kuu või lausa paar mööda sooja ja kuiva asfalti kulgeda, enne kui päris talv kohale jõuab. Kel vaja varahommikuti liigelda, sel pole muidugi pääsu. Turvalisuse nimel tuleb naelad kasutusele võtta. Uljalt libedusse sööstmine tähendab mõttetut närvikulu, mis võiks täiesti olemata olla.

Ühissõiduk oleks olnud teine võimalus. Aga kui buss ei lähe sobival ajal ja ülerahvastatud rongis terve tee hindude kombel õõtsuda ei taha, tuleb minna siiski autoga. Tee või tina, no ei meeldi end juba Rakveres puupüsti täis näivasse vagunisse litsuda. Elronil peab olema mingi imenipp varuks. Mõnel korral on jäänud piletiost hiljaks ning istekohta garanteeriv esimene klass on olnud välja müüdud. Siis on tulnud end seisvate inimeste vahele pressida. Ja kuigi tundub, et kogu vaba pind on juba täis, mahuvad ikkagi kõik tahtjad vagunisse.