Palmses räägitakse sajanditetagusest mõisamajandusest

Vaade Palmse viinavabrikule 20. sajandi alguses. Pilt pärineb G. Fiedleri raamatust "Das Gutsensemble Palmse des Nationalparkes Lahemaa". Foto: Virumaa Muuseumid

Palmse mõis kutsub ajaloohuvilisi kolmapäeval, 1. novembril osalema konverentsil "Mõisamajandus: viinast viljani", mis on pühendatud Balti kubermangude mõisamajandusega seotud teemadele.

Siinsed aadlikud olid enamjaolt oma mõisates elutsevad maa-aadlikud. Mõisa kui majandusüksuse oluliseks rolliks oli äraelamise tagamine ja paremal juhul ka mõisniku perekonna jõukuse kasvatamine. Olulise osa mõisa majanduselust moodustas veel 18. sajandil põllumajandus, mille saadusi kasutati enamasti mõisa õlleköögis, viinavabrikus ja mujal toorainena, samuti söödana loomakasvatuses, müügiks ja toiduks. Heal järjel mõis sai endale lubada laienemist ning nii lisandus mõisaansamblisse hulgaliselt kõrvalhooneid: viinavabrikute kõrvale kerkisid tärklise-, paberi-, kalevivabrikud, saeveskid, telliselöövid ja muu.

Kuid jõukuse edendamiseks oli vaja majapidamist moderniseerida. Ilmuma hakkasid õpperaamatud, kasutusele võeti uusi taimeliike, nagu seda kartulgi oli. Uuendustest rääkides ei saa tähelepanuta jätta majandusseltside mõju: nendes tutvustati mujal tehtud reforme, uusi sorte ja põllutöömasinaid. Ühes viinapõletamise tulude kasvuga muutus mõisnike elu luksuslikumaks, söögilaud rikkalikumaks ja peenemaks ning peod toretsevamaks.