Mida töötajad tahavad?

Ülle Pind, Swedbanki personalijuht. Foto: Erakogu

Mida töötajad tahavad ja mida nad vajavad? Need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastused leidma. Tihtipeale on aga tahtmised ja vajadused nii tihedalt läbi põimunud, et neil on keeruline vahet teha. Osakonna koosolekul võivad töötajad öelda, et tahaksid minna koos bowling’ut mängima. Tegelikkuses võivad nad hoopis suuremat kasu saada DSCI-koolitusest, et õppida üksteise käitumist paremini tundma ning teha tõhusamalt koostööd.

Vahevestluse ajal võib töötaja nuriseda palga pärast, ent põhjalikumalt temaga rääkides selgub, et rahulolematuse peamine põhjus peitub hoopis kasvanud töökoormuses ning selles, et ta pole aasta aega korralikult puhanud. Niisiis võivad tahtmine ja vajadus erineda. Selguse saamiseks on tööandjal väga tähtis teada, kuidas töötajad end tööl tunnevad. Seejärel on juhi ülesanne soovid ja vajadused keskpõrandale kokku tuua ning asuda hoolivalt suunama ja toetama.

Tänapäeval küsivad inimesed endalt üha sagedamini, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse töö juures piisavalt? Töö on osa elust, see ei seisa kusagil eraldi. Tööandjad teavad, et uue töötaja värbamine on kulukas ja keeruline, kuid sellest veel raskem on teda hoida ning teenida välja tema pühendumine. Üks peamine võti seejuures on näha töötajat ennekõike inimese, mitte pelgalt töö tegijana.