Hingedeaeg soodustab elu ja olnu üle mõtisklemist

Hingedepäeval säravad kalmistud küünlameres. Foto: Madis Veltman

Tänane hingedepäev ja novembrikuine hingedeaeg üleüldiselt märgib aastaringis vaikset aega, mis on soodus mõtisklemiseks ja meenutamiseks. Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja ja Viru praost Tauno Toompuu aitab veidi avada hingedeaja olemust.

Kõigile on tuttav kutsuv küünlatuli aknalaual või tulukeste meri kalmistul. Päris ammuste tavade juurde käivad ööseks hingedele kaetud toidulaud ja soojaks köetud saun, mis hingede kojuootamist märkis. Tauno Toompuu aga nentis, et hingedepäeva laiemalt tähistamine taaselustati ühes taasiseseisvumisajaga, enne seda oli surnute mälestamine jäänud surnuaiapühade kombeks.

Toompuu tõi võrdluseks, et kui praegu seostub hingedepäevaga küünlasäras surnuaed, oli vanasti kalmistutel kombeks sel päeval jumalateenistusi pidada. «Hingedepäev läheb kokku ja seostub pühakutepäevaga, mida tähistatakse 1. novembril ja mis on päev, mil pühitsetakse neid, kes peale oma surma on pühakuteks kuulutatud, hingedepäeval meenutatakse aga kõiki lahkunuid,» kõneles Toompuu. Õpetaja selgitas, et see on aeg, mil mõeldakse ka nende lahkunute peale, kellele endal lähedasi pole – hingedeaeg on selleks, et mälestada ja austada kõiki, kes meie seast lahkunud.