Kolumn: liikumine ja vaimne tervis

Mari Weber. Foto: Erakogu

Sattusin hiljuti põhjalikumalt tutvuma 2016. aastal algatatud programmi Liikuma Kutsuv Kool põhimõtetega. Tegemist on Tartu ülikooli liikumislabori ja koolide koostöös valminud programmiga, mille eesmärk on kujundada Eestis liikumissõbralik koolikultuur. Selle sisu ei seisne mitte enamas hulgas kehalise kasvatuse tundides, vaid kogu õppetöö põimituses liikumist soodustavate elementidega.

Miks seda vaja on? Eks ikka see vana ja kulunud vähese liikumise probleem, aga mitte ainult. Seda, et liikumine teeb kehale head, teavad intuitiivselt ju kõik. Mulle isiklikult meeldib aga väga, kui intuitiivsetele teadmistele saabub selgitus ka teadusest. TÜ liikumislabor koondab enda alla teadlasi, kes toetuvad liikumisele utsitavaid üleskutseid esitades teadusuuringutele. Uuringutele, mis väidavad, et liikumine ja liikumispausid soodustavad ajutööd, oskuste ja teadmiste omandamist, mälusooritust, aga toetavad ka head enesehinnangut, rõõmsameelsust, positiivseid sotsiaalseid suhteid jm. Samal ajal kui vähese liikumisega saab seostada hulgaliselt nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleeme.

Vaimse tervise probleemide põhjuseid on mõistagi hoomamatult palju ning ainult liikumisega neid ei lahenda. Sellegipoolest on seos kõnekas. 23. oktoobri «Terevisiooni» saates väitis Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port, et laste vaimset tervist parandab igasugune liikumine. Sealjuures viitas ta hiljutisele Austraalia teadlaste avaldatud uuringule, milles tuleb selgelt esile laste vaimse heaolu ja kehalise aktiivsuse vaheline positiivne seos. Pordi sõnul muudaks liikuvam eluviis maailma meile vaieldamatult paremaks kohaks, eriti lastele.