Mida teha, kui oled vigastanud hammast?

Doktor Marjo Sinijärv. Foto: Andres Tennus

Hambad võivad viga saada nii õnnetuse tagajärjel, mänguhoos, sporti tehes kui ka süües. Hambatrauma korral päästab hamba aga kiire tegutsemine. Hambaid vigastatakse igas vanuses, kuid kõige sagedasemad on hambatraumad 7–10-aastaste laste, eriti poiste seas. Trauma tõttu võib hammas saada põrutada, nihkuda paigast, murduda või isegi suust välja tulla. Kõige sagedamini tekib hambatrauma järel valu, hamba asendi või värvi muutus, kaasneda võib põletik ja hamba kaotus.

Kõige kergemat laadi vigastus on hambapõrutus, mida ei ole näha. Põrutuse korral teeb hammas valu, kui seda katsuda või hambaid kokku suruda. Hambad võivad trauma tagajärjel ka valesse asendisse minna ehk hambasombu sisse või sealt välja nihkuda. Mõnikord saab vigastada ka hammast ümbritsev luu, mistõttu võib hammas nihkuda ette, taha või küljele. Hamba murdumisel eemaldub hambakroonist väiksem või suurem osa. Raskema trauma korral võib viga saada hammast ümbritsev luu või hambanärv. Kui murdunud hamba seest veritseb või on näha roosat täppi, võib hambanärv olla avatud ja saada kahjustada, mistõttu on vajalik kiireloomuline ravi. Lisaks hamba krooniosale võib murduda hambajuur ja seda kannatanu ise ei näegi. Juuremurdu saab hambaarsti vastuvõtul kindlaks teha röntgenülesvõtte abil.

Kui hammas on täielikult hambasombust väljunud ehk rahvakeeli suust välja kukkunud, on tegemist kiireloomulist esmaabi vajava seisundiga. Hamba eemaldumise tõttu katkeb hamba närvi- ja verevarustus ja saab kahjustada hamba kinnituskude ning juurepind. Kui vigastuse käigus on hammas või hambaosa eemaldunud, siis otsige see üles ja hoidke kinni ainult hambakroonist (laiem osa). Kui hammas või hambaosa on määrdunud, loputage seda ettevaatlikult lühikese aja jooksul puhta külma vee all.