Hobipiltnikud õnnetuspaikades ⟩ Oma lähedase surmast võib teada saada sotsiaalmeediast

See ei ole fotolavastus. Päästetöid saadab alati suur avalik huvi, aga on äärmiselt kurb, et leidub vastutustundetuid inimesi, kes "hea" pildi nimel on valmis ka oma võsukesed ohutsooni viima. Foto: Konstantin Sednev

Inimeste uudishimul pole piire, ja kui on juhtunud suuremat sorti õnnetus, on pahatihti esimesed fotod ja videod sündmuskohalt sotsiaalmeedias juba enne, kui abiandjad kohale jõudnud. Aga nahaalsed "hobipiltnikud" segavad olukorra lahendamist ning tekitavad liiklusohtlikke olukordi, mis lõppevad omakorda näiteks uue avariiga. Kui õnnetus on juba juhtunud, siis pole vähimatki kasu sellest, et traagilisi kaadreid jäädvustada ja neid sotsiaalmeedias jagada. 

Näiteks on teada juhtumid, kus elustamise ajal on tulnud kiirabil isegi auto asendit muuta, et "hobifotograafid" tavainimese jaoks võikaid stseene jäädvustama ei pääseks. Avalikus ruumis juhtunu pakub kõigile küll huvi, kuid palju on selliseid olukordi, kus ei ole võimalik raskes seisus patsienti rahva silme alt ära liigutada.

Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane nentis, et õnnetuste või päästesündmuste filmimine on tõesti viimasel ajal levinud, ja kuna igaühel on kaamera taskust võtta, on see ilmselt probleem edaspidigi. Vane sõnul on tema jaoks sellisel tegevusel kaks tahku. "Esiteks liiklusohutus. Filmimine nõuab tähelepanu, kuid seda nõuab ka sõiduki juhtimine. Ning sõiduki juhtimisel on keelatud tegelda toimingutega, mis võivad häirida sõiduki juhtimist."