PUUST JA PUNASEKS ⟩ Mis on virmalised ja kuidas need tekivad

Virmalised tänavu septembris Tapa kohal. Foto: Stanislav Grebenjuk

Tõravere observatooriumis juba üle 60 aasta töötanud astrofüüsik Tõnu Viik rääkis 13. novembril Rakvere aiakultuurikeskuses sellest, millest tekivad taevalaotusse virmalised. Ettekande sissejuhatuses nimetas teadlane, et põhjarahvastele on nähtus tuttav väga varasest ajast ja taevatuledele on omistatud tähendusi, mis on kantud mütoloogiast.

Eestis usuti näiteks, et virmalised on meid tervitama tulnud vanad hinged. Viikingid seevastu leidsid, et virmalised on sild maa ja jumalate elukoha vahel ning nende puhul on täpsemalt tegemist valküüride kilpide peegeldusega. Soomlased pidasid aga virmalisi heeringaparvedelt tulenevaks peegelduseks ja mingil ajal püüti seetõttu rannikuvetest heeringad peaaegu ka välja, aga värvid ei kadunud taevalaotusest kuhugi. Esimesed kirjalikud allikad virmaliste kohta pärinevad aastast 2600 eKr.

1900. aastate alul hakkas nähtust uurima norrakas Kristian Birkeland, kes leidis, et tegemist on atmosfääris toimiva elektrilise laenguga. Tõnu Viigi sõnul polnud ta tõest kaugel, kuid ajastu seadis lihtsalt oma piirangud, kuidas virmalisi üldse uurida saab. 1950-ndatel tuvastati õhupalli abil see, et virmalisi põhjustavad sadakonna kilomeetri kõrgusel elektronid ja prootonid.