Skip to footer
Saada vihje

VIDEO Suguvõsa reliikvia või ohtlik relv? Haljala mehe jahipüss konfiskeeriti, kuid politsei peadirektori otsusega saab ta selle tagasi

Jahipüss Tõnikse talu kamina kohal.

Kui Maarjo Kalda 5. septembril ukse avas, marssis tema maakodusse kohalik piirkonnapolitseinik. Uuriti kamina kohal rippuvat jahipüssi, kuid esialgu ära ei võtnud. Küll konfiskeeriti püss 30. oktoobril. Kaldale teatati, et relv läheb hävitamisele, kuid mees alustas võitlust suguvõsa reliikvia tagasisaamise nimel, mis jõudis otsapidi riigikogu ja õiguskantslerini.

Taksojuht Maarjo Kaldale kuulub Tõnikse talu Kisuvere külas Haljala vallas. "See on eestiaegne jahipüss. See seisis viisteist aastat mul seina peal trofeena. See oli klambritega seina küljes kinni. Valmistamisaastat ma ei mäleta. Ma isegi ei vaadanud seda sealt pealt," meenutas ta.

Mehe sõnul on jahipüss kaliibriga 12, siledaraudne, kahe kõrvutise toruga ja poolteist meetrit pikk. Püssi omanikuks sai ta äia Urmas Moosese kaudu, kelle isale Mart-Jaagup Siimustele see kunagi kuulus.

"See oli äia oma, äia isa püss. Äi suri ära. Püss jäi mälestuseks. See ongi mälestusese, mis on naise isast järgi jäänud. Koos pärandusega saime selle relva ka kaasa," selgitas Kalda.

Tema sõnul jahipüss endast mitte mingit ohtu ei kujutanud. "Torud olid seest ära keevitatud, nõelad välja võetud. Relv oli kahjutuks tehtud, laskekõlbmatuks. Jahipüss oli iluasjana korstnajala küljes," selgitas ta.

Mulle öeldi niimoodi, et ma pean hakkama tõestama, kust ma selle relva sain. Kas ma pean enda äia isa hauast üles kaevama ja küsima, kus relva dokumendid on?

Maarjo Kalda, taksojuht

2015. aastal tegi prokuratuur relvale seoses ühe kohtuasjaga ekspertiisi, mis läks maksma 420 eurot. "Võeti seina pealt maha, uuriti, et äkki on mingisugune illegaalne relv. Siis öeldi, et see on kahjutu relv ja anti tagasi mulle," meenutas Kalda.

Kolm aastat tagasi hakkasid hargnema uued probleemid, kui üks sõber jahipüssist pildi tegi ja Facebooki üles riputas. See tõi sellel sügisel Kalda ukse taga õiguskaitseorganid. "Algul käidi minu korterist otsimas seda, aga ma ütlesin, et see ei ole mul siin, see on mu maakodus seina peal," meenutas jahipüssi omanik.

5. septembril tuli Tõnikse talu ukse taha piirkonnapolitseinik Meelis Pallon. Tema sõnul on tegemist ligemale sada aastat vana Belgias toodetud püssiga, kuid kui vanaga täpselt, seda politsei öelda ei oska, kuna relval puuduvad aasta markeeringud. "Vaadati see relv üle, tehti pildid sellest, konstaabel veel ütles, et see on deaktiveeritud relv, see võib olla. Siis anti tagasi mulle," meenutas Kalda.

30. oktoobril oli Pallon jälle Tõnikse talu ukse taga. Sedapuhku võeti püss Kalda käest ära. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutati, et tegemist on deaktiveeritud sile/kaheraudse jahipüssiga, mis on mittekomplektne-laskekõlbmatu. Üleandmise põhjusena tehti tärn kastikesse "muu".

Kalda mäletab püssi äravõtmist nõnda: "Öeldi, et me võtame ikka ära selle ja hävitame ära selle. See on politsei kius. Mulle ei antud isegi võimalust seda uuesti registrisse kanda." Pallon kommenteeris taksojuhi väidet teisiti: "Ma selgitasin talle, et mis asjaoludel, miks ja kuidas."

Kalda käis püssi taga nõudmas Rakvere politseijaoskonnas. "Seal relvaekspert ütles, et su rong sõitis ära ja ongi kõik. Sa ei saa midagi tagasi," meenutas ta.

Merike Leppik, kes menetleb Ida prefektuuris relvalube, selle jutuga ei nõustu: "Minna talle nõnda ei öelnud, et rong sõitis ära. Need on tema sõnad. Mina selgitasin talle asjaolud ära ja nüüd ta veel saab politsei poolt vastuse, vastava info, mis ta veel tegema peab, aga ta on kuidagi kärsitu."

Leppiku sõnul on relvaseaduses nõuded laskekõlbmatuks muudetud relvade osas. "Selle peab olema teinud relvameister. Ja sellel peab olema ka vastav dokument, et relv on relvameistri poolt kahjutuks tehtud, aga praegusel juhul seda tõendit ei ole," ütles ta.

Konfiskeeritud jahipüss Rakvere politseijaoskonnas.

Kert Uustalu sõnul, kes töötab Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi grupijuhina, on Maarjo Kalda jahipüss ka arvele võtmata. "Isikul hetkel ühtegi omandidokumenti selle relva kohta ei ole. Antud relv oleks tulnud arvele võtta omaniku poolt, kui see tal käes oli."

Uustalu sõnul tulid relvaseadusesse 2019. aastal muudatused, mis muutsid isegi kasutuskõlbmatute relvade omamise rangemaks. "Inimestele, kellel olid kodus registreerimata relvad, anti aega relvade legaliseerimiseks kas laskekõlbmatuna või siis teha need vastavalt seadusele laskekõlbmatuks, et oleks sertifikaat, et relvad on laskekõlbmatud. See isik jättis selle tegemata," ütles ta Kalda kohta.

Tõsi, Uustalu tunnistas, et Kalda relva rauad olid rikutud. "Aga muud osad olid laskekõlbulikud. Relv ei vastanud laskekõlbmatu relva nõuetele. Isik oleks pidanud selle relva tooma politseisse, taotlema laskekõlbmatuks muutmist ja relvameister oleks pidanud selle vastavalt nõuetele laskekõlbmatuks muutma. Hetkel võib öelda, et tal oli ebaseaduslik relv käes," väitis ta.

Üks selline firma, millel on litsents relvi laskekõlbmatuks muuta, on Mihkel Kõrve Ars OÜ Avinurmes. Uustalu väitis ka, et Kalda peab ära tõestama enda omandisuhte Belgia jahipüssiga. "Et relv kuulub temale ja kust ta selle relva sai."

"Mulle öeldi niimoodi, et ma pean hakkama tõestama, kust ma selle relva sain. Kas ma pean enda äia isa hauast üles kaevama ja küsima, kus relva dokumendid on?" laiutas Kalda käsi.

Taksojuhti otsustas aidata riigikogu liige Jürgen Ligi.

Kimbatusest ülesaamiseks pöördus Maarjo Kalda riigikogu liikme Jürgen Ligi poole, kes omakorda pöördus politsei peadirektor Egert Belitševi poole. 13. novembril meilis Ligi Kaldale: "Sain politseilt vastuse, et teid on politsei poolt pisut eksitatud, mispärast nad annavad seaduse mittetäitmise andeks ja uue tähtaja relva registreerimiseks." Sisuliselt tähendab see seda, et Kaldale antakse Belgia jahipüss tagasi.

Kuid milles eksitamine seisnes? Ligi sõnul ei öeldud Kaldale 2015. aastal ekspertiisi järel, et relv ei ole päris laskekõlbmatu. Poliitik soovitas taksojuhil jahipüssi registreerima minna. "Nii et soovitan nüüd ära teha ja reliikvia on teie," lisas Ligi.

14. novembril teatas Ligi Kaldale, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev on talle isiklikult kinnitanud, et amet tegi ise ebatäpsuse ja soovib seda heastada. Mis puutub relva omandiõiguse tõestamisse, siis arvas Ligi, et abi võiks olla mõnest vanast fotost või tunnistajatest.

"Ka õiguskantsler oli mu kirjavahetuse osaline ja tunnistas probleeme, aga praegu piirduksin peadirektori lubadusega," lisas Ligi.

Tüli jahipüssi pärast jõudis politsei peadirektor Egert Belitševini.

Politsei peadirektor Egert Belitšev tunnistab viga

"Oleme selle juhtumi detailidesse PPA poole pealt sisse vaadanud ning annan tagasiside.

Juhtumi asjaolusid välja selgitades oleme tuvastanud, et M. Kalda valduses on olnud relv, mille politsei on varasemalt hoiule võtnud. Relval puuduvad omandit ja ka laskekõlbmatust tõendavad dokumendid. Tavapäraselt tuleb sellisel juhul alustada väärteomenetlust. Selles loos on aga ka PPA andnud inimesele vale signaali sellega, kui 2015. aastal tagastasime kriminaalmenetluse käigus isikule osaliselt laskekõlbmatu relva. Seega on antud juhul meie hinnangul põhjendatud inimese poolne õiguse väärtõlgendus relva lubatavuse osas. Sellest lähtuvalt ennistame antud juhtumis toimingutega seotud tähtaja ja anname isikule võimaluse taotleda relva laskekõlbmatuks muutmist ja arvele võtmist.

Oleme inimesega ka sellel teemal kontaktis, et protsessi võimalikult lihtsalt selgitada."

Kus hävitatakse relvi?

Relvad viiakse politsei- ja piirivalveameti logistikabüroole, kes need kord aastas ära hävitab. Seda tehakse tavaliselt kevadel Tallinnas. See toimub nii, et relvad lastakse läbi metallipurustaja.

Korraga hävitatakse tuhandeid relvi. Metallipurustajasse lastakse nii ebaseaduslikke relvi, selliseid relvi, mis on kohtu otsusega määratud hävitamisele, kui ka selliseid, millest omanikud on otsustanud loobuda.

Protsessi juures viibivad Eesti kohtuekspertiisi instituudi inimesed ja muuseumite esindajad, kes vaatavad hävitamisele minevad relvad üle, et leida ajaloolise väärtusega esemeid, mis leiavad tee kas kohtuekspertiisi instituudi või muuseumite kogudesse.

Kommentaarid
Tagasi üles