Riik kutsub ennetama laste seksuaalset väärkohtlemist
Laupäeval on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev ning selle valguses kutsub sotsiaalkindlustusamet ühes koostööpartneritega pöörama tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele.
"Seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva märkamine aitab hoida teemal tähelepanu ning annab võimaluse jätkata häälekamalt vaikuse murdmist, mis laste seksuaalset väärkohtlemist, kui ühte kõige varjatumat kuriteoliiki ikka veel varjutab. On oluline, et lapse lähedased ja lastega töötavad spetsialistid oskaksid märgata, vajadusel sekkuda ja lapsele abi otsida," ütles sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht Merit Korbe.
Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks mõeldud teenus, mis toob kokku valdkonnad, et kannatanud laps ja pere ei peaks eri asutuste vahel liikuma, vaid saaks tuge ja abi ühest kohast.
Lastemajade olulisust näitab aasta-aastalt kasvanud pöördumiste arv. 2017. aastal oli see 132, 2018. aastal 241, 2019. aastal 402, 2020. aastal 428, 2021. aastal 534 ja 2022. aastal 631. Tänavu on esimese kümne kuuga tehtud 605 pöördumist.
2023. aastal lastemajast abi saanud laste keskmine vanus oli 12 eluaastat. Enamik olid noored vanuses 14–17 aastat, kellelt tuli 229 pöördumist ehk 38 protsenti pöördumiste koguarvust. Lisaks oli abi saanute hulgas eelkooliealisi lapsi, kellega oli seotud 76 pöördumist ehk 13 protsenti. Nende puhul oli tegu valdavalt peresisese seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega. Sel perioodil lastemajast abi saanud tüdrukud olid seotud 440 ja poisid 163 pöördumisega.
Peamiselt pöörduti lastemajja lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega (426 pöördumist ehk 70 protsenti), kahjustava seksuaalkäitumisega oli seotud 106 pöördumist ehk 18 protsenti. Ülejäänud pöördumiste puhul oli tegemist kas lapse füüsilise väärkohtlemise kahtluse või pöördunute, sealhulgas lastevanemate, spetsialistide ja noorukite nõustamisega erinevatel seksuaalsusega seotud teemadel.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anna-Liisa Uisu sõnul on lapse väärkohtleja enamasti lapsele tuttav inimene, näiteks pereliige, naaber või sõber. "Ehkki mõnikord ei pruugi laps arugi saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver, jätab iga selline tegu karmi jälje aastateks. Kui lapsel on mure, julgusta teda juhtunust rääkima oma sõnadega. Kuula teda, tunnusta rääkimise eest, ja mis peamine, usu last," toonitas Anna-Liisa Uisk.