Mida räägib naise rollist rahvaluule?

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessori Merili Metsvahi uurimisvaldkonnaks on olnud naine eesti rahvaluules.
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessori Merili Metsvahi uurimisvaldkonnaks on olnud naine eesti rahvaluules. Foto: Johanna Roos

Missugusena on eesti rahvaluule kujutanud naise rolli? Seda on uurinud folklorist Merili Metsvahi, kellega kohtuda ja kõigest lähemalt kuulda saab 21. novembril kell 13 Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi on jõudnud uurimistöö käigus järeldusele, et naise roll eesti ajaloos on palju muutunud ja eesti naine ei ole olnud üldse nii allasurutud, kui sageli arvatakse.

Metsvahi on veendunud, et enne kristluse tulekut oli siinsetel naistel võrreldes muu maailma naistega tunduvalt rohkem õigusi ning meie muistsed esiemad lahutasid, valisid ise mehi ja said väärikalt vallaslapsi.

«Nüüd viimasel ajal on teadlased hakanud varasemat minevikku uurima ja selgub, et enne ristiusu tulekut oli naisel Eestis tugev positsioon ja kõrge staatus. Eriti kui võrrelda muu maailmaga,» ütles Metsvahi, kelle üheks põhiliseks uurimisvaldkonnaks on olnud naine eesti rahvaluules.

2019. aastal ilmus Merili Metsvahi koostatud muinasjutukogumik «Sõsara sõrmeluud», mille alapealkiri «Naised eesti muinasjuttudes» annab selgelt mõista, kuhu lugeja tähelepanu suunatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles