/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
/nginx/o/2017/01/06/6231921t1hcf8e.jpg)
/nginx/o/2023/11/19/15729575t1h483a.jpg)
Kõigil meist on mingi pilt sellest, milline on elu vanglas. Olgu sellel siis Ameerika filmidest nähtud räuskavad ja ebaviisakad kinnipeetavad, koledad stseenid hügieeni mõistes kiviajas olevatest Aasia korrektsiooniasutustest või midagi muud. Ringkäik Viru vanglas lisas aga uued kaadrid ja kokkuvõttes võib öelda, et vang elab seal heas mõttes igavat elu.
Vangide arv on olnud aastaid langustrendis. Jõhvis asuvas Viru vanglas on eilse seisuga kinnipeetavaid veidi üle kuuesaja. Järelevalvekorralduse üksuse juht Villiam Linder, kes on siin töötanud alates vangla avamisest 2008. aastal, meenutas, et näiteks noorte üksuses oli alguses umbes 190 kinnipeetavat, nüüdseks on nende arv vähenenud kõigest kahekümnele.
/nginx/o/2023/11/19/15729577t1hcb24.jpg)
Üksuste vahel ringi käies ei hoomagi kohe, et tegu on asutusega, kuhu kohus on kurjategija oma tegude üle järele mõtlema saatnud. Lähedased saavad kinnipeetavaga veeta aega lühiajaliseks külastuseks (kuni kaks tundi) mõeldud mugavalt sisustatud toakestes või kuni 24-tunniseks kohtumiseks ette nähtud stuudio-tüüpi tubades, kust ei puudu väike kööginurk ega voodi. Vangi edukaks taasintegreerimiseks tavamaailma on kontakt oma tugivõrgustikuga äärmiselt oluline ning sellistel külastustel on rehabilitatsioonis ääretult oluline osa. Need ajad, mil vang külmas ja kõledas keldris kettidega seina külge oli aheldatud, on igaveseks keskaega jäänud.
Aga see ei tähenda, et tohiks valvsust kaotada ja valvuritel elu hõlpsam oleks. Kõrge aed perimeetrit ümbritsemas ja kõikjale ulatuvad turvakaamerasilmad hoiavad olukorra kontrolli all. Lisaks muidugi töötajate järjepidev treening ja koolitused.
Vangide päevad on tihedalt sisustatud ja niisama passimist siin majas naljalt ei ole. Kes koristab, kes jagab kaasvangidele süüa või kes omandab põhi- või keskharidust. "Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad, kes meil haridusteenust osutavad, on öelnud, et kuna siin väliseid segajaid ei ole, siis on õppuritel oluliselt lihtsam oma õpingutele keskenduda," rääkis Linder. "Seda vabandust, et koer on koduse töö lehe ära söönud, siin kasutada ei saa," ütles ametnik muheledes.
/nginx/o/2023/11/19/15729576t1h0e72.jpg)
Kinnipidamisasutuses peab ilmselgelt valitsema distsipliin ning selle tagamiseks on vaja valvureid. Aga see ei tähenda, et iga vang, nähes lähenevat valvurit, lööks kannad kokku ja viskaks kulpi. Inimlik ja sõbralik lähenemine on võti, millega vahejuhtumeid ära hoida. Üksustes on tavaliselt kindlad töötajad ja keegi kulmu ei kibruta, kui näiteks vang tema poole eesnime pidi pöördub.
Vanglatöö pakub stabiilsust, kindlat palka ja eneseteostusvõimalust. Selle heaks näiteks on nii 1. novembrist Viru vangla direktoriks asunud Väike-Maarja juurtega Ain Anslan kui ka kahe aasta eest Eesti parimaks noorvalvuriks valitud Risto Männi, kes on mõne aastaga karjääriredelil muljet avaldava tõusu teinud ja töötab praegu saateüksuse vanemvalvurina.
/nginx/o/2023/11/19/15729582t1h626a.jpg)
"Kõige suurem rõõm on praegu teiste õpetamine ja nende arengule kaasa aitamine," ütles Männi, kes instruktorina jagab näpunäiteid kolleegidele lasketiirus või turvataktika alal. Kõikvõimalikud oskused on küll hädavajalikud, aga samas on kõige parem siis, kui neid kasutama ei pea. "Valmistuma peab siiski rohkemaks, kui vaja on. Pigem oleme osavad ja treenitud, aga olukorrad proovime lahendada sõnadega," kõneles Männi.
Lisaks õpingutele peavad vangid seaduse järgi tööd tegema, kuid see lõhub rutiini ja ebameeldiv kohustus ei ole. Vangla töökodades toodetakse ka Stovemani kaubamärgi all müüdavaid saunaahjusid, pesumaja pakub asutustele täisteenust ja tehakse mitmesugust puutööd RMK grillimajakestest kirstude ja urnideni välja.
Kuidas vangistuses elu kulgema hakkab, selle määrab inspektor-kontaktisik, kes tegeleb kinnipeetuga esimesest päevast vabanemiseni välja.
/nginx/o/2023/11/19/15729579t1h6403.jpg)
"Isiku vabanemine hakkab pihta päevast, kui ta siia satub," sõnas vangla teise üksuse inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas, kelle tööks ongi kinnipeetavate tegevuste planeerimine, et karistuse kandmise järel oleks tegu paremate inimestega. Kogu töö on dünaamiline ja isikupõhine ning aja jooksul vangide tegevusi muudetakse, kui see peaks vajalik olema.
Paraku tehtud pingutused alati vilja ei kanna ja nii satub sekka korduvaid rikkujaid, kellest mõni juba mitmendat korda vanglamüüride vahele suletakse. Tiivase sõnul ta asja isiklikult ei võta ning motivatsiooni inimest aidata see kohe kindlasti ei vähenda. "Vaatame, mis toimib, kui ei toimi, proovime uuesti. Loobumishetke ei ole mul aastate jooksul tekkinud," rääkis ta.
Digiajastu nõuab uut lähenemist ka vanglaseinte vahel ja nii on vangidel juba üle kuu aja kasutada tahvelarvutid. Seda muidugi mitte niisama internetis surfamiseks, vaid praegu on neil ligipääs ainult oma toimikule. Peagi peaks lisanduma vangla e-pood, kust vangid omale tarbekaupu tellida saaksid. Arvutid on hästi vastu võetud, kõik laadimisdokid, mis muide on vangide enda valmistatud, olid külaskäigu ajal tühjad.
/nginx/o/2023/11/19/15729581t1he8cf.jpg)