Juhtkiri: ega tali taeva jää

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eestlaste talispordiarmastus on kohati lausa hämmastav. Pruukis Kagu-Eestis esimesed paar sentimeetrit lund maha sadada, kui kohe otsiti suusad välja ja tehti esimesed tiirud. Mis sest, et suusatamiseks ei saanud seda veel nimetada. Maa on seal aga valge, lumekahurid töös ning kindlasti sõidavad suusaentusiastid üle Eesti sinna kokku, et algava hooaja esimesed sõidud teha. Esimestel õnnelikel on pisut parem rada, viimased saavad mullasuusaga vähemalt suusatamisliigutust imiteerida.

Kõik suusarajad leiavad talvel tänulikke kasutajaid. On meiegi maakonnas juba päris mitu keskust, kus toodetakse kunstlund, ja iga kübeme jaoks leidub kasutaja. Olgu siis näiteks Kadrinas, Mõedakul, Ebaveres, Tamsalus. Järelikult ei ole eestlaste põhimass veel ülekaalus ega lootusetult laisk, liikumisest ja värskest õhust osatakse jätkuvalt lugu pidada.

Reedel viskas külma ja Kiviõli seikluskeskus pani kuus lumekahurit kohe lund tootma. Nüüdseks on ilm muidugi jälle soojemaks läinud, kuid kahurid toodavad suusarõõmu ka mõne miinuskraadiga. Tasapisi muutub nõlv valgemaks ja valgemaks. Ehk on tänaseks juba kolmandik vajalikust lumest olemas. Kui lumekiht on pool meetrit paks, avab keskus uksed ja kõik soovijad saavad suuskadel või lumelaual nõlvast alla kihutada.