Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kalapüügieeskirja muudatused, mille eesmärk on kindlustada kalavarude hea seisund.
Riik karmistab kalapüüginõudeid
Eestile majanduslikult olulistest kalavarudest on heas seisus vaid 42 protsenti. Rannikuliikide olulistest populatsioonidest on halvas seisus näiteks Pärnu lahe ahven, koha, haug, siig. Näiteks Peipsi järvel lisatakse suudmete keelualasid, et kalad saaksid vabalt rännata koelmutele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Haugi ja ahvena populatsiooni taastamiseks ja turgutamiseks kehtestatakse haugi alammõõduks 50 sentimeetrit ja ahvenal meres 21 sentimeetrit. See peaks tagama vähemalt ühe aastakäigu kalade sigimise enne püügimõõtu jõudmist.
Vimmale ja säinale seatakse harrastuskalapüügil päevalimiit. Harrastuskalapüügil on lubatud ööpäevas püüda ühel isikul kuni 20 vimba ja 15 säinast. Muudatus lähtub senisest praktikast, kus harrastajal võimaldatakse püüda mõistlik kogus enda tarbeks. Praegu kehtivad niisugused päevalimiidid teistele liikidele.
Lisaks vaadati üle kaaspüügi normid, kohandati Võrtsjärvel nakkepüüniste keeluaega, täpsustati kastmõrra definitsiooni jne.