On aeg teha kadride ja martide kohta statistikat

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Vahvad mardisandid Rohuaia lasteaiast jagasid Virumaa Teataja toimetuse rahvale häid soove, küsisid mõistatusi ja esitasid laule.
Vahvad mardisandid Rohuaia lasteaiast jagasid Virumaa Teataja toimetuse rahvale häid soove, küsisid mõistatusi ja esitasid laule. Foto: Ain Liiva

Algas üleeestiline mardi- ja kadrisantide loendus: iga sant loeb. Juba kuuendat aastat loeb Eesti Folkloorinõukogu kokku Eestis ringi jooksvad mardi- ja kadrisandid.

Eesti Folkloorinõukogu soovib mardi- ja kadrisantide rahvaloendusega leida kinnitust väitele, et sanditamiskomme on endiselt elus. Säärane rahvaloendus annab kinnitust ka numbriliselt ning võimaluse jälgida muutusi aastate lõikes.

Rahvaloenduse küsimustele vastamine võtab aega kõigest mõned minutid, kuid annab meie iidse santimiskombestiku kohta väärtuslikku teavet, avades lähemalt õnnetoojate tausta.

Vastuste põhjal saab folkloorinõukogu ülevaate selle kohta, kas  2023. aastal käidi õnne viimas pigem mardi- või kadrisantidena, mitmekesi santimas käidi, millistes maakondades oli sanditajaid enim, kas santijad olid pigem alaealised või täiskasvanud, mitme ukse taga koputamas käidi ja mitmesse kohta õnnetoojad tuppa lasti.

Samuti saab huvitavaid andmeid, kas endiselt on levinuim santimise viis traditsiooniline perest peresse käimine, kollektiivide-, asutustevaheline õnneviimine või mõni muu võimalus.

Tähelepanuväärne on samuti, et eesti mardisante on nähtud õnne jagamas juba ka mujal maailmas: naabrite lätlaste juures, aga ka näiteks Dubais.

Folkloorinõukogu kutsub üles panema enda seltskond kirja, et näidata üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist.

Seni kogutud andmete põhjal liiguvad mardid ja kadrid kõige enam ringi kahe- kuni neljaliikmeliste sandiperedena. Enim marte (2939) loendati 2020. aastal. Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal. Kõige rohkem sante (4261) pani end kirja 2022. aastal. Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju-, Rapla- ja Tartumaal. Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid Võrumaal. 2022. aastal moodustasid santijatest 78 protsenti kuni 18-aastased ja 22 protsenti täiskasvanud.

Mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel saab osaleda Eesti Folkloorinõukogu kodulehel ja Facebooki lehel. Rahvaloendus on avatud 30. novembrini. 

Tagasi üles