Repliik: mida ta pakib?

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Minul kui põlisel põhjaeestlasel on lumi käes alati kokku hakanud. Loomulikult kui temperatuur seda võimaldab.

«Hakkab kokku» iseloomustab lumepallitegu kõige täpsemalt. Koorid aknalaualt või hange harjalt pehme valge lumevammuse ning mätsid kahe käe vahel mõnusaks palliks. Kui ta hakkab kokku, siis tuleb pall või lumemees või kasvõi üleelusuurune orav. «Hakkab kokku» iseloomustab lume seisukorda. Külmaga ei tule mingit palli ja lumi pudeneb käte vahelt kui peenike saepuru.

Mõnes Eesti piirkonnas aga lumi pakib. Mida ta pakib? Kas ujumisriideid, et lõunasse puhkama sõita? Sõna «pakkima» eeldab minu loogika järgi mingit objekti. Aga lumi pole veel nii osav, et ise midagi teha. Peale selle, et ta sajab alla või laseb ennast tuulel keerutada. Kuna ta on siiski eluta, mingit tegevust lumelt ei oota. «Lumi pakib» kõlab minu jaoks sama ebaloogiliselt, kui «lumi suitsetab» või «lumi sõidab jalgrattaga».