Rakvere piiritustehas toodab mahepiiritust

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piiritust toodetakse rukkist ja nisust. Kvaliteedil hoitakse hoolikalt silma peal piiritusetehase laboris.
Piiritust toodetakse rukkist ja nisust. Kvaliteedil hoitakse hoolikalt silma peal piiritusetehase laboris. Foto: Paul Kuimet

Rakvere piiritustehas lõpetas Estonian Spirit OÜ juhatuse liikme Sven Ivanovi sõnul eelmise aastaga ära testiperioodi ning on võtnud suuna mahepiirituse ja kvaliteetviina tootmisele.


“Meie suund on ekspordile, möödunud aastal eksportisime üle 60 protsendi toodangust. Eelmise aasta lõpus saime kätte ka mahetootmise sertifikaadi ja selle aasta esimesel kahel kuul tootsime mahepiiritust,” rääkis Ivanov. Märtsis ei ole piiritustehas Ivanovi sõnul Eestist mahevilja saanud, seetõttu on mahetootmine praegu peatatud ja tehas toodab tavalist piiritust.

“Nõudlus mahepiirituse järele on mitu korda suurem, kui toota suudame. Kui meil oleks piisavalt mahevilja, saaksime Euroopa suurimaks mahepiirituse tootjaks, oleme nende kahe kuuga juba teisel kohal,” nentis Ivanov. Rakvere piiritustehas tootis kahe kuuga umbes 300 000 liitrit mahepiiritust. Ivanovi sõnul on Euroopas üldse neli või viis mahepiirituse tootjat.

“Meil on paar klienti, kes väga ootaksid, et sellega jätkaksime, aga takistuseks on tooraine puudus. Oleme siin julgustanud põllumehi, et nad hakkaksid mahevilja suuremas koguses külvama,” selgitas Ivanov. Sel aastal võiks nõudlus olla 2,5 miljonit liitrit mahepiiritust, kuid Ivanov tõdes, et kui nad saavad 1,5 miljonit liitrit toodetud, siis on hästi läinud.

“Kõik sõltub sellest, kuidas me mahevilja kätte saame,” lisas Ivanov. Eesti maheviljast on võimalik tootma hakata pärast uut viljalõikust sügisel, kuid mujalt vilja saamise korral on plaanis taas mahepiirituse tootmisega alustada aprilli keskel.

“Me oleme esimest korda sellises positsioonis, kus meil on konkurentsivõimelise hinnaga toode, aga meil ei ole seda millestki teha,” tõdes Ivanov.

Mahevilja hind on  tavavilja omast 40-50 protsenti kallim, sest on suur mahevilja puudus, samas järjest kasvav trend mahetoodangu tarbimise suunas.

“Julgen küll soovitada kõigil põllumeestel, kel võimalust, kevadel veel mahenisu külvata,” ütles ta.

Mahepiirituse tootmiseks vajalikud mahepärmid ostab Rakvere piiritustehas Austriast ja mahefermendid Taanist. Mahepiirituse turgudest on kõige suurem Soome, aga piiritustehas ekspordib seda ka Rootsi, Hollandisse ja Saksamaale.

Eelmisel aastal renoveeris piiritustehas ka Moe viinatsehhi ja sellele pandi ajalooline nimi Moe peenviinavabrik. Seal hakati tootma uuesti Moe viina, mis on Ivanovi sõnul müügil juba aastast 1887.

“Läksime seda teed, et meie viinas ei ole kasutatud ei suhkrut ega lisaaineid. Ainult piiritus ja vesi,” avas Ivanov viinatootmise tagamaid. Viinavabrik toodab kaht marki viina. Esmalt alustas Moe peenviinavabrik tema sõnul eksporttootega Silver Swan, mida müüakse Indias, Itaalias ja Hispaanias. Moe viin 1886 läheb peamiselt müüki Eestis. Hinnaklassilt jääb see Eesti viinade ja kallimate Vene ja lääne viinade vahele. Viin Silver Swan tehakse piiritusest, mille valmistamisel on kasutatud kaks kolmandikku nisu ja üks kolmandik rukist. Moe viina puhul on vastupidi: kaks kolmandikku on rukist ja kolmandik nisu.

Moe peenviinavabrik plaanib toota kumbagi viina umbes 20 000-50 000 liitrit aastas ja on nende mahtude juures väiketootja. Eestis toodetakse ligikaudu 1 miljon liitrit viina kuus.

Kui pikas perspektiivis vaadata, siis jääb Ivanovi sõnul Rakverre mahetootmine ja Moel hakatakse tootma tavapiiritust.

Tagasi üles