Tuvimaja akende suurus tõi kaasa vägikaikaveo muinsuskaitseametiga

Andres Tohver
, ajakirjanik
Copy
Käsiait-tuvimaja teise korruse aknad on silmatorkavalt tillukesed.
Käsiait-tuvimaja teise korruse aknad on silmatorkavalt tillukesed. Foto: Andres Tohver

Vihula mõisa põhjaküljel paiknev käsiait-tuvimaja on kena viilkatusega hoone, mille keldrikorruse kohal on suuremate akendega esimene ja tillukeste tuviakendega teine korrus. Need pisikesed tuviaknad tõid kaasa pikema kemplemise Vihula Mõis OÜ ja muinsuskaitseameti vahel.

Vihula mõisa käsiait-tuvimaja ehitati 1831. aastal. See hävis 1982. aastal tulekahjus, kuid selle taastas esialgse hoone koopiana Viru kolhoos. Sellegipoolest ei tohi seal lihtsalt niisama muudatusi teha, sest isegi koopiana on hoone alates 1998. aastast muinsuskaitse all.

«Tegemist on mõisa abihoonega, mille teise korruse ülaosas paiknevad ülejäänud hoonest väiksemad aknad on hoone välisilme üks tunnuslikumaid detaile, kuna need viitavad hoone algupärasele tuvila funktsioonile,» selgitas muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel.

Tagasi üles