Kolumn: nuti pole nuhtlus

Kaili Õunapuu-Seidelberg näitab ukrainlaste jaoks kogutud joonistustarbeid Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Foto: Marianne Loorents

Lugesin hiljuti Eesti inimarengu aruannet, mis sel korral keskendus vaimsele tervisele. Aruande üks peatükkidest käsitleb digitehnoloogiaid ja vaimset heaolu. Minu jaoks jäid kõlama mõtted, mida siinkohal hea meelega jagan.

Nagu ka aruande autorid kirjutavad, on tihti kombeks väita, et tehnoloogiakasutus on põhjus ja vilets vaimne tervis tagajärg. Tuleb aga välja, et teadusuuringud tõestavad pigem vastupidist ehk vilets vaimne tervis toob kaasa problemaatilise tehnoloogiakasutuse. Ja veel – teadusuuringud ei toeta üldistust, et laste ja noorte vaimne tervis on digitehnoloogiate tõttu aina halvemas seisukorras.

Lugedes meediakajastusi ja kuulates arutelusid, on vähemalt minule jäänud mulje, et laialdaselt usutakse, et meie laste ja noorte vaimset tervist mõjutavad digitehnoloogiad liialt suurel määral just negatiivses võtmes. See paneb aga paljud lastevanemad muretsema, et lapsed ja noored veedavad «kahjulikus» nutimaailmas liiga palju aega, ning nii käib pidev kemplus ekraaniaja vähendamise nimel.