Naise aja lugu: välkuv nuga ja vallaslapse võim

Folklorist Merili Metsvahi avas eesti naise positsiooni muistses ühiskonnas. Foto: Lea Lehtmets

Meie muistsetel esiemadel on olnud ühiskonnas tugev positsioon ja kõrge staatus ning üksjagu õigusi. Mehe võis naine valida ise ja vallaslaps andis väärikust, rääkis folklorist Merili Metsvahi.

Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi, kelle uurimisvaldkonnaks on olnud naine eesti rahvaluules, kõneles Lääne-Virumaa keskraamatukogus allikatest, mille põhjal – lisaks rahvaluulele – on ta saanud teha järeldusi naise staatuse kohta.

Tema koostatud muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud», kus keskseks tegelaseks naine, sisaldab eesti rahvaluule arhiivist pärit fantaasiarohkeid lugusid salapärasest ning metsikust maailmast, kus inimesed elasid vanapaganatega. Kõige varasemates Eestis kirja pandud muinasjuttudes, mis pärinevad 19. sajandi algusest, on huvitaval kombel enamiku peategelaseks naine, nimetas folklorist.