Õiguskaitsjad ohjeldavad üha enam ahistavaid jälitajaid

Ahistav jälitamine võib aset leida nii virtuaal- kui ka pärismaailmas ja kriminaalkorras karistatakse selle eest rahatrahvi või kuni aastase vangistusega. Foto: Elmo Riig

Ahistava jälitamise paragrahv lisati karistusseadustikku 2017. aastal. Enamasti hõlmab see kaasus erinevaid rikkumisi, näiteks ähvardamist, jälitamist, väärkohtlemist, aga ka vara süütamist, akende sisseviskamist, autode kriipimist. Kui 2017. aastal mõisteti ahistavas jälitamises süüdi kaks inimest, siis 2021. aastal juba 38.

Viru ringkonnaprokuratuuri lähisuhtevägivallaga tegelev prokurör Elle Karm ütles, et kõik hakkab paarisuhtes kiskuma allamäge sealt, kui omavahel ei lepita kokku reegleid. "Tegelikult peaks koostama lepingu, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Probleemid tekivad siis, kui inimesed hakkavad eeldama. Ja siis kui eeldusi ei täideta, siis hakkab pihta ka väärkohtlemine. Partnerilt võib ju küsida, et kus sa käisid ja mida sa tegid, aga sellele ei pea vastama. Sellised kontrollküsimused omakorda tekitavad küsimuse, et mis on selle kooselu väärtus. Kas usaldad teda sellisena nagu ta on või üldse mitte."

Karmi sõnul tema ilmselt ei näe neid inimesi, kes on omavahel asjad sirgeks rääkinud ja lepped sõlminud. Seejuures pidavat oluline olema ka see, et austatakse üksteise piire. "See on selge, et kooselus tuleb pisut endast ära anda ja päris egoistlik ei saa olla, aga sulle peab enda ruumi ka jääma. Selliseid asju ka ei saa kokku leppida, et kui on tüli, siis ei tormata kohe majast välja. See on juba eos väärkohtlemine ja hukule määratud." Piiride kohta pärides ütles Karm, et piir läheb sealt, kus minnakse teise inimeste õiguste vastu ja see pole ühiskondlikult aktsepteeritud. Kriminaalmenetluses tähendavat see selgeid elemente, kus minnakse järjepidevalt kannatanu tahte vastu.