Juhtkiri: jõuluaja rõõm ja rõõmutus

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Paari nädala pärast on jõulud ning kaupmehed lõikavad neilt ostupühadelt rõõmuga tulu. Poed on rahvast täis, ja kui vaadata pakiautomaatide juures kõrguvaid kastihunnikuid, siis tundub, et inimesed on jõulude lähenedes ikka päris arust ära läinud. Tekib küsimus, kas kõike seda kola, mida kokku ostetakse, ikka päriselt vaja on. Kui aasta jooksul püüab inimene kasinamalt läbi ajada ja tarbimist vähendada, siis jõulude ajal piirid kaovad.

Jõulukingitused võiks jääda ikka eeskätt lastele ja neile armsatele inimestele, kes tõesti kallid ja südames ning keda tahaks kingitusega üllatada. Nendele kõige-kõige tähtsamatele. Ja kui kõige-kõigemaid on nimekirja kogunenud juba üle paarikümne, siis on midagi valesti. Tuleks teha endas revisjon.

Arutu raiskamine on ka kõikvõimalikud «naljakingitused» asutuste jõulupidudel. Kas on ikka vaja osta kokku küünlajalgu, totraid lipse ja Hiinas toodetud sädelevaid pallikesi, et neid siis töökaaslastele kinkida? Parem kinkida naeratus ja hea sõna kui lihtsalt üks asi, mis suure tõenäosusega lõpetab õige pea prügikastis.