Karistuse lõpuni kandnud retsidivisti käitumist ei kontrolli pärast vabanemist keegi

Vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla räägib, et Eesti karistussüsteem on liikumas suunas, kus vang vabastatakse enne karistuse lõpuni kandmist, kuid ta peab läbima avavangla ning viibima kriminaalhooldaja järelevalve all. Foto: Kristjan Teedema

Kriminaalkaristuste praktikas valitseb Eestis kummaline vastuolu. Kergema kuriteo teinud ja lühikese šokivangistuse saanud inimene allutatakse pärast vabanemist käitumiskontrollile ja temaga tegeleb veel mõnda aega kriminaalhooldusametnik, kuid nii-öelda kellast kellani istunud retsidivist astub pärast pikaaegset vangistust vanglast välja vaba mehena ning tema edasise käekäigu vastu ei tunne keegi huvi. Isegi siis mitte, kui ta ilmselgelt pole oma käitumist parandanud.

Tamsalus Sääsel detsembri alguses aset leidnud pussitamine, kus üheks osaliseks oli varem korduvalt vanglas istunud mees, ajendas vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktorilt Jako Sallalt küsima, kas ja kui palju kriminaalhooldusametnikud selliste kodanikega tegelevad. Nimelt on selgunud, et enam kui kümnel korral kriminaalkaristuse saanud mees – sealhulgas 13 aastat tapmise eest – jätkab oma tempude tegemist ning kogukond kardab teda. Tema käitumine on küll vastuolus ühiskonnas kehtivate normidega, kuid ametkondade käed jäävad siin lühikeseks.

Kes vanglast vabanenud inimestest ja millistel alustel allutatakse käitumiskontrollile ja saadetakse kriminaalhooldusametniku hoole alla?