«Aasta teo 2023» nominendid

Eva Samolberg
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Aasta teo konkursi isikuteo kategoorias on sel aastal seitse nominenti, ühisteo kategoorias püüab väärikat tiitlit kaheksa tegu.
Aasta teo konkursi isikuteo kategoorias on sel aastal seitse nominenti, ühisteo kategoorias püüab väärikat tiitlit kaheksa tegu. Foto: 4 X Marianne Loorents, Ain Liiva, Margus Ansu

Aasta teo konkursi isikuteo kategoorias on sel aastal seitse nominenti, ühisteo kategoorias püüab väärikat tiitlit kaheksa tegu. Hääletada saab nii pabersedelil posti teel, raamatukogudes kui ka VIROL-i kodulehel.

ÜHISTEGU

Virumaa tantsupidu «Mängu ilu» Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses

Virumaa tantsupidu «Mängu ilu» on oluline kandidaat aastaauhinnale, sest esimest korda Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse ajaloos peeti seal 1000 Lääne- ja Ida-Virumaa rahvatantsija kaasalöömisel suurejooneline rahvuskultuuriline lavastus, mis kinnitas paiga sobivust rahvalikeks suurpidudeks, sest tantsupeole oli kaasa elama saabunud ligi 2000-pealine vaatajate vägi.

Peo lavastajad Triinu Sikk ja Egert Eenmaa taastasid Virumaa tantsupeoga aastakümnetepikkuse, kuid unustusehõlma jäänud Virumaa piirkondlike tantsupidude traditsiooni. Noored tantsujuhid koos peo kunstniku Teet Suurega tõid traditsioonidel põhinevasse lavastusse uusi tantsu- ja kujundustuuli, kinnitades samas, et mängu ilu on tavades ja tunnetuses.

Ühe tantsupeo lavastamine ja korraldamine on kui suure pusle kokkupanek, kus iga tükk peab õigel ajal omale kohale saama, ning see protsess hõlmab endas alati pikka eeltööd ja head koostööd tegevat meeskonda, kuhu kuuluvad lavastajad, liigijuhid ja korraldajad.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Rakvere kultuurikeskuse korraldatud tasuta pidu andis võimaluse Tallinnas toimuval XIII noorte tantsupeol pakutavast osa saada ka neil, kelle rahakott poleks seda muidu võimaldanud.

Virumaa tantsupidu.
Virumaa tantsupidu. Foto: Marianne Loorents

Sõmeru alevikku inventari- ja teenindushoone rajamine

2023. aasta suvel valmis Sõmeru terviseraja kelgu- ja suusamäe vahetusse lähedusse inventari- ja teenindushoone. Rajatud hoone suurendab maakonnas pakutavate liikumisvõimalustega (suusatamine, jooksmine, kepikõnd, lumerõngasõit, lumelauasõit jne) seotud teenuste hulka (WC kasutamise, riiete vahetamise, sporditarvete laenutamise võimalus jne) ning parandab pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti (kvaliteetsem rajahooldus, rajahooldusseadmete efektiivsem töö talvisel külmal perioodil, suusatreeningud, üldfüüsilised treeningud jne). Sõmeru terviseraja kasutamisaktiivsus on aasta-aastalt suurenenud, seda just talvisel perioodil hästi hooldatud suusaradade ja valgustatud kelgumäe tõttu. Tänavu on kelgu- ja suusamäele lisandunud mäetõstuk, mis pakub lustimisrõõmu kelgutajatele, lumerõngaga sõitjatele ja suusatajatele.

Jäneda ajaloolise aidahoone renoveerimine

Jäneda Mõis OÜ jõudis 2023. aasta oktoobris lõpule Jäneda ajaloolise aidahoone renoveerimisega. Tööde käigus on taastatud 160-aastase hoone väärikas väljanägemine ja antud sellele uus sisu hotellina. Hoones on püütud säilitada kõike väärtuslikku ning koostöös muinsuskaitseametiga on saavutatud ajastulähedane ja soliidne tulemus. Jäneda mõisapargi veerel ja lossi vahetus läheduses paiknev Aidahotell annab Jäneda külastajatele rohkem võimalusi kohapeal aega veeta ning lisab silmailu küla keskel säilinud mõisaansamblile.

Jäneda Aidahotelli avamine.
Jäneda Aidahotelli avamine. Foto: Marianne Loorents

Ülemaalise saunaaasta käimatõmbamine ja tagantlükkamine Kadrina Saunaklubi poolt

Üleriigilist saunaaastat 2023 poleks olnud ilma saunapealinnaks kuulutatud Kadrina saunaklubita. Just 66-aastase Kadrina sauna leilis sündis aastal 2019 saunaaasta idee, millele järgnes Eestis enam kui 160 saunaga seotud ettevõtmist, kus osalejaid oli kümneid tuhandeid.

Näidendi «OTTÕ» kirjutamine ja lavastamine Viru-Nigulas

Suurim selle aasta kultuurialane õnnestumine Viru-Nigulas oli keelemehe ja literaadi Otto Wilhelm Masingu 260. sünniaastapäeva tähistamiseks valminud lavastuse etendumine, millest said nii vaatamis- kui ka kaasategemisrõõmu väga paljud ja mis pälvis kultuuriarvustustes üle riigi laialdast vastukaja. Esietendus toimus

20. augustil Viru-Nigulas pastoraadi õuel, eestvedajaks oli Viru-Nigula Hariduse Selts (juhatuse liikmed ja projekti eestvedajad Ene Ehrenpreis ja Pille Kajar).

Eesti esimese standardiseeritud kiirusronimisseina valmimine Rakvere spordikeskuses

Rakvere spordikeskuses sai valmis esimene standardiseeritud kiirusronimissein Eestis. Tõsi, tegu on veidi madalama versiooniga täispikast seinast, mis on 15-meetrine, aga 13 meetrit kõrge sein pakub varasemast mitu korda paremaid treeninguvõimalusi praegustele ja tulevastele sportlastele.

Tehnoloogiatoa avamine Lääne-Viru keskraamatukogus

Lääne-Virumaa keskraamatukogu tehnoloogiatuba on avalik töötuba, kus iga soovija saab tasuta kasutada mitmesuguseid seadmeid. Seadmete valikus on 3D-printer, kuni A3-suuruses lamineerija, graafikalaud, slaidiskanner dia­positiivide digiteerimiseks, spiraalköiteseade, kilelõikur ja termopress kilekleebise kuumutamiseks tekstiilile, rinnamärgi valmistamise masin.

Avalikud töötoad on Euroopa ja muu arenenud maailma raamatukogudes tavalised ning Eestiski juba mitmel pool avatud. Töötubade eesmärk on kõikjal üks – toetada loovat õppimist ja koostegemist.

Keskraamatukogus avati tehnoloogiatuba.
Keskraamatukogus avati tehnoloogiatuba. Foto: Marianne Loorents

Uue koduloomade varjupaiga rajamine maakonda

Uue koduloomade varjupaiga rajamine Lääne-Virumaale on maakonna kõigi kaheksa omavalitsuse ühine ettevõtmine ja seda koordineeris Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. Ettevõtmist rahastati maakondliku arengustrateegia toetusmeetmest ning varjupaik koos taristu ja sisustusega läks maksma pisut üle 831 000 euro.

Rakvere riigigümnaasiumi avamine

Rakveres avati maakonna esimene riigigümnaasiumihoone, kus õpib 421 õpilast. Hoone kogumaksumus oli 10,6 miljonit eurot. Rakvere riigigümnaasium alustas uues koolimajas õppetööd täies mahus 23. jaanuaril. Uus hoone pakub palju kaasaaegseid lahendusi andes kvaliteetsele gümnaasiumiharidusele väga head võimalused ja toetades nii õppijat kui ka õpetajat.

ISIKUTEGU

Teet Suur – juubelinäituse «Suur autor I Teet» korraldamine

Rakveres, kus aastakümnete jooksul pole suudetud luua tänapäevast galeriid, tegi kunstnik kahe nädalaga Pauluse kirikust, tulevasest Arvo Pärdi kontserdimajast, väheste vahenditega (must värv, tumedad tekstiilid, lisavalgustus) ruumika ja esindusliku – võib liialdamata öelda, et fotografiskaliku – näitusepaiga, kus parimal moel eksponeerida skulptuurseid vorme, installatsioone, šabloonkunsti, fotosid ja taaskasutusprojekte.

Teet Suur näitas installatsiooni- ja taaskasutuskunsti kõrgtaset, tuues vaatajate ette äärmiselt nappe vahendeid kasutades (tuha­plokkidest skulptuurid, šabloontehnikas teosed) või suisa prügist (kasutuskõlbmatud arvutidisketid, katkised boolingukuulid, katkine klaver) loodud kõnekad ja sügavmõttelised kunstiteosed, mis väärtustavad märkamist ja hoolimist ning inspireerivad vaatama elu avatud silmade ja südamega. Näitus oli avatud 3. maist 13. juunini, seda külastas ligi 800 inimest.

Teet Suure juubelinäituse "Suur autor I Teet" avamine.
Teet Suure juubelinäituse "Suur autor I Teet" avamine. Foto: Ain Liiva

Marger Pormann – rahvusvahelise Georg Lurichi nimelise maadlusvõistluse korraldamine

Marger Pormann on Kadrinas Caaro SK maadlustreener, kes innustab ja motiveerib noori sportima ja medaleid võitma. Rakveres toimunud kolmepäevasel üritusel osales üle 400 maadleja 11 riigist. Võistlus andis väga paljudele noortele maadlejatele võimaluse oma oskusi näidata ja end samal ajal ka arendada.

Mitmekesise võistlejaskonnaga suurejooneline üritus pani kõik asjaosalised ja pealtvaatajad kaasa elama ning jättis osavõtjatele sügava mulje ja andis suurepärase kogemuse, mistõttu vääriks võistluse korraldamine kindlasti suurt tunnustust.

Raivo Riim – raamatu «Riimi riimid» üllitamine

«Riimi riimid» on saarlasest virulase ehk Rakveres tegutseva emakeeleõpetaja, galeristi, kolumnisti, folkloori- ja raamatuhullu, juhuluuletaja Raivo Riimi esimene koguteos. Raamatukaante vahel on 20 aasta jooksul Virumaa Teatajas ilmunud arvamuslood, kombelise vestja kolumnid ning sõpradele ja lastelastele pühendatud juhuluuletused, kohati regivärsilised ja lorilauldavad. Raamatu on illustreerinud Piret Mildeberg, trükitud on see trükikojas ValiPress. Raamat on Rakvere kultuurirahvale oluline, seda näitas külastajate arv raamatu esitlusel, sest Raivo Riim on killuke igast Rakvere (ja ka Lääne-Virumaa) inimesest, mis tahes rollis ta ka parasjagu poleks – õpetaja, kolumnikirjutaja, ürituse korraldaja, näituseavaja, ooperisõber, kunstikummardaja jne.

Raivo Riimi "Riimi riimidest" leiab tuumakat lugemist ja muhedat juhuluulet. Raamatut saab näha ja sirvida Rakvere Galeriis.
Raivo Riimi "Riimi riimidest" leiab tuumakat lugemist ja muhedat juhuluulet. Raamatut saab näha ja sirvida Rakvere Galeriis. Foto: Marianne Loorents

Raigo Roots – hõbemedalivõit kettaheites Saksamaal Düsseldorfis toimunud vigastatud sõjameeste rahvusvahelistel spordivõistlustel Invictus Games tulemusega 30 m ja 93 cm

Afganistanis kaitseväe missioonil raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelane Raigo Roots pole allaandja tüüp. Hoolimata üliraskest vigastusest on ta tervise paranedes tegelenud spordiga, õppinud kasutama arvutit (tal on väga halb nägemine) ja osaleb aktiivselt seltsielus.

Alguses tegeles ta jõutõstmisega (rinnalt surumine), nüüd on tema lemmikalaks saanud kettaheide. Mõlemal alal on ta saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Raimo Maasik – aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli pälvimine

Lääne-Virumaalt jõudis üleriigilisele aasta õpetaja konkursile neli kandidaati. Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli laureaadiks tunnistati Rakvere riigigümnaasiumi füüsikaõpetaja Raimo Maasik, kes on koostööusku ja lähtub põhimõttest, et probleemi olemasolu on loovuse aluseks, sest muidu ei tuleks uusi loovaid lahendusi.

Aasta gümnaasiumiõpetajaks nimeati Raimo Maasik.
Aasta gümnaasiumiõpetajaks nimeati Raimo Maasik. Foto: Margus Ansu

Annika Aruvainu – grand prix’ võitmine Viinis rahvusvahelisel pianistide konkursil

Lääne-Virumaa juurtega praegune Tallinna muusika- ja balletikooli õpilane Annika Aruvainu näitas Austrias Viinis rahvusvahelisel pianistide konkursil suurepärast taset, kui napsas oma vanuserühmas esikoha.

Angela Reimal – Võsu perearstikeskuse uue hoone ehitamine

Kui varem said Võsu perearsti patsiendid tohtri juures käies näha ka tükikest ajalugu – nõukogudeaegset tualettruumi ja vanaaegset sisustust –, siis nüüd töötavad perearst Angela Reimal ja pereõde Mirjam Kulla just perearsti­praksise jaoks ehitatud uhiuues majas. Uue perearstikeskuse ehitamise kulud kandis Angela Reimal isiklikult.

Uus perearstimaja Võsul.
Uus perearstimaja Võsul. Foto: Marianne Loorents
Tagasi üles