/nginx/o/2023/12/15/15782266t1h068f.jpg)
Eesti Raudtee AS asus suvel Tapal ehitama hoonet, kuhu koonduvad praegu mööda linna laiali olevad ettevõtte allasutused. Tegu on ühe viimaste aastate suurima hoonega, mida ettevõte ehitab, samuti ühe kõige suurema tsiviiltaristu ehitusprojektiga Tapa vallas.
Hoone nurgakivi sätiti keset tühermaad paika tänavu kevadel ja edasi algasid intensiivsed ehitustööd. Eesti Raudtee juhatuse esimees ja peadirektor Kaido Zimmermann ütles pidulikul üritusel, et tal on tõsiselt hea meel üle pika aja taas uue hoone valmimise üle. "Meil ei ole täna mitte ühtegi lepingupartnerit, kes oleks oma ehitamisega ajagraafikus. Kõik, kes täna ehitavad, on mingit pidi kokku lepitud aegadest maas. Mõni lausa aastaid," rääkis Zimmermann avakõnes.
/nginx/o/2023/12/15/15782268t1h24b8.jpg)
"Seetõttu on väga rõõmustav näha, et selle konkreetse hoone ehitaja, Savekate OÜ, on oma töödega graafikust lausa ees," lisas ta. Kui esialgu oli hoone valmimine plaanitud 2024. aasta suvesse, siis praeguse tempo tuules on lootust tööd lõpetada juba kevadel. Samuti tänas peadirektor vallavalitsust, kellega koostöö on üheks nii kiire töö alustalaks.
Kõiki allasutusi koondava ühishoone valmimine on kriitilise tähtsusega, kuna praegu asuvad need vanades amortiseerunud tööruumides. Kerkiv hoone asub aadressil Kauba 8 ning paistab eriti silma oma keskkonnasõbralikkusega. Näiteks hoolitsevad elektrivarustuse eest päikesepaneelid, ruume kütab maasoojuspump ja parklas on olemas ka elektriautode laadimiskoht. Ühe osana Tapa jaama rekonstrueerimistöödest rajati garaaži rööbastee ja loodi veduridepoo.
"Samuti taotleme hoonesse rohekontori tunnistust, mille eesmärk on kontori tegevuse keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine," rääkis Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles. Rohelise kontori süsteemi võib vaadelda kui lihtsat keskkonnajuhtimissüsteemi. Selles on määratletud kontoritegevusega seotud olulised juhtimise ja keskkonnategevuse põhimõtted ja kriteeriumid, mida kontorid peavad järgima. Praegu on selline tunnistus väljastatud 63 ettevõttele, kusjuures Lääne-Virumaal niisuguse sertifikaadi omanikke seni pole.
/nginx/o/2023/12/15/15782267t1hbfd8.jpg)
Eesti Raudteel on uute rongide tuleku tõttu olnud viimased aastad taristuehituses väga töised, sest tegeletakse nii raudteede õgvendamise, elektrifitseerimise kui ka signalisatsioonisüsteemide kaasajastamisega. "Üks selle hoone vajadus oligi see, et signalisatsioonisüsteemide jaoks oli ruume vaja ning midagi sobivat me ei leidnud," rääkis Zimmermann. Praegu asuvad signalisatsioonisüsteemid Tapal aadressil Karja 10 ja sealt juhitakse ka liiklust, kuid sealne hoone on plaanis peagi lammutada.
Lisaks sellele käivad tööd vana Tapa veetorn-depoo kallal, mida remonditakse, sest oli oht, et vana maja laguneb täiesti ära. "Selle hoone osas on meil vallaga kokkulepe, et meie remondime välisperimeetri, katuse ja vajadusel toome sisse kommunikatsioonid. Mis sellest täpselt saama hakkab, otsustab vald. Praegu teame, et vallal mingid ideed on," kõneles Eesti Raudtee peadirektor.