Juhtkiri: kas Rakverest saab kokaiinipealinn?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Igasugune statistika on enamasti kuiv andmerägastik ja võib olla eksitav. Aga kui tulemused hakkavad korduma, võib andmetest juba ka tõde otsida. Nii näitavad justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringud juba mõnda aega, et Rakveres tarvitatakse laialdaselt uimasteid, eeskätt kokaiini. Kas kreisilinn hakkab kokaiinipealinnaks muutuma?

Miski on kuskil ilmselgelt kreenis, sest kokaiin ei ole odav uimasti ning selle tarvitajat pole lihtne eristada. Nii võib pealtnäha lugupeetud inimene olla uimastisõltlane. Kui näitleja Märt Avandi tunnistas üles, et ta on (oli?) kokaiinisõltlane, oli selle sammu eesmärgiks ühiskonna hoiatamine, et oma kogemuse jagamisega hoida teisi sõltuvuse rajale sattumast. Tulemus paistab aga soovitule hoopis vastupidine olevat. Inimesed vaatasid, et Avandi, mis siis, et narkomaan, on täitsa sile mees, teeb sporti ja viskab nalja – järelikult pole narkosõltuvuses midagi hullu. Mõnele piisab sõltuvusse jäämisest ühest laksust. Aga see teadmine jõuab kohale alles siis, kui tegu on juba tehtud.

Kui alkoholi kuritarvitamisse on lihtne halvakspanuga suhtuda, sest joove on silmaga nähtav, siis narkootikumide kasutamisel nii ilmselgeid tunnuseid pole. Kel puudub narkootikumidaga kokkupuude, ei oska märgata ega kahtlustadagi, et inimene, ­kellega ta suhtleb, on sõltuvusainete tarvitaja.