Luuletus jõuluõhtuks: mäng ja kingitus

Copy
Luulelavastuste looja Tiina Mälberg annab nõu, kuidas jõuluõhtuks luuletust valida ja seda ette kanda.
Luulelavastuste looja Tiina Mälberg annab nõu, kuidas jõuluõhtuks luuletust valida ja seda ette kanda. Foto: Marianne Loorents

Kui jõuluõhtu on ukse ees, aga sobiv salm veel leidmata, soovitab näitleja Tiina Mälberg heita pilgu raamaturiiulisse, et luuletuste ettekandmisest kujuneks sügavmõtteline mäng ja ilus kingitus.

Poeesiaga kipub jõuluajal keeruliseks minema. Kõik muud toimetused on tundunud tähtsamad ja kiiremad ning alles viimasel hetkel meenub, et luuletus, millega jõulutaadilt pakk lunastada või mida kuuse alla poetatud kingituse kättesaamiseks lugeda, on ununud õppimata. Ja mitte ainult õppimata, isegi otsimata. Mälupõhjast kerkivad meelde tuntud vemmalvärsid, millega mitu põlvkonda on püüdnud olukorrast välja vingerdada.

«Ärge minge nende «mina olen pisi-pisi» ja «näärivana värises ja laualina kärises» teed. See ei tee au kellelegi,» lausub Rakvere teatri näitleja, mereluulepeo korraldaja, luulelavastuste looja ning lavakõne õppejõuna tegutsenud Tiina Mälberg tungiva palvena. «Niimoodi anname ka oma lastele sama sõnumit edasi. Ärge minge ka seda teed, et küll lapsed minu eest midagi loevad.»

Tagasi üles