Kokkuhoiukava toob halle juukseid

Haigusrahade vähenemine ja nende osaline tööandja kanda lükkamine tekitab probleeme nii töötajatele kui ka tööandjatele. Foto: Caro / Scanpix

Valitsuse poolt põhimõtteliselt heaks kiidetud negatiivne lisaeelarve sunnib kõiki püksirihma pingutama.

Üks inimesi valusamalt puudutav otsus on omaosaluse suurenemine haigestumisel, mis tähendab, et esimese kolme haiguslehel oldud päeva eest alates 1. aprillist haigusraha ei maksta.

Päris valusasti lööb see ka tööandja rahakoti pihta, sest neljandast kaheksanda haiguspäevani kannab kulud tööandja.

OÜ Võhmuta PM juhataja Rein Lall arvas, et tegemist on karmi muudatusega. "Ühelt poolt peame hakkama haigusraha maksma, teisalt tuleb haigestunud inimese asemele uus töötaja palgata," ütles Lall.

"Kui seadus on selline, peame kahjuks kuuletuma," nentis ta.

Kulud suurenevad

Rein Lalli hinnangul on asjalood siiski küllalt segased ja praegu pole veel selget pilti, kuidas haigusraha maksmine käima hakkab.

"Ja kuidas on lood sotsiaalmaksuga, see tähendab, et ega ometi ei hakata haigusraha pealt ka sotsiaalmaksu küsima," selgitas ta.

Aktsiaseltsi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik ütles, et haigusraha maksmine seab ettevõtjatele küll lisakohustusi, kuid lootis, et väga suurt mõju otsusel ettevõtete majandustegevusele siiski ei ole.

"Meie haiguspäevade statistikat vaadates ei tohiks see olulisi lisakulutusi kaasa tuua," sõnas Ratnik.

Riia Ratniku hinnangul on valitsuse kokkuhoiupakett koostatud selliselt, et riigi abistamisse on kaasatud kõik ühiskonnagrupid ja loomulikult tuleb ka ettevõtjatel omapoolne panus anda.

"Esimese hooga ehmatas uudis muidugi kõvasti, kuid järele mõeldes ei tundunudki asi enam nii hull," ütles ta.

Rein Lalli arvates on aga lugu päris hull, sest nii jääb suurem osa haiguspäevadest ettevõtja tasustada.

"Tavaliselt on inimesed haiguse tõttu tööst eemal 7-8, vahel kümme päeva," rääkis Lall. Pikemaks venivat haigusleht vaid harvadel juhtudel.

"Halle karvu tuleb kindlasti palju juurde, sest piimahinna languse tõttu jääb meil tänavu niikuinii 2,5-3 miljonit krooni saamata, mis on vaja samuti kokku hoida," selgitas Lall.

Aktsiaseltsi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Anne Mere ütles, et uuel süsteemil on nii positiivne kui negatiivne külg.

"Ühelt poolt vähendab töötaja omavastutuse suurenemine kergekäeliselt võetud haiguslehtede arvu, uus haiguspäevade tasustamise süsteem toob aga tööandjale kindlasti kaasa kulude suurenemise, sest meie kogemuse põhjal on väga vähe kuni kolmepäevaseid haiguslehti, mille puhul uue korra järgi jääb ainult töötaja omavastutus," lausus Mere.

Teiselt poolt suureneb Mere arvates oht, et töötaja tuleb haigena tööle, kuna tema sissetulek väheneb haiguse tõttu olulisel määral.

"Lõpptulemus võib olla, et töötaja jääb lõpuks ikkagi haiguslehele ja tema haigus kujuneb oluliselt pikemaks, kui esialgu oleks olnud," sõnas ta.

Samuti võib töötaja nakatada haigena tööle tulles oma kolleege, mis suurendab omakorda haiguspäevade arvu.

Sõmeru Perearst OÜ perearst Rita Uuetalu oletas, et võimalikku põhjust, miks töötaja haiguslehel olemisest viis päeva hüvitab edaspidi tööandja, võib otsida tööandjate enda käitumisest.

"Kui nüüd ausalt rääkida, siis on viimasel ajal sagenenud juhud, et tööandja saadab alluva arstile sinist lehte võtma, sest tööd ei ole," tunnistas Uuetalu.

Et aga esimese kolme haiguspäeva eest töötajale raha ei maksta, võib tingida olukorra, et tullakse tõbisena tööle. Selline käitumine aga võib perearsti sõnul inimesele tüsistusi tekitada.

"Paariks päevaks koju jääda on inimese enda tervise huvides," rõhutas perearst.

Vähem tantsimist

Valitsuse otsus langetab ka riigieelarvest palka saavate isikute palgafondi 10 protsendi võrra ning vähendab seitse protsenti omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Raili Sirgmets ütles, et tema suhtub valitsuse tehtud otsusesse rahulikult, sest juhina peab ta kõigepealt teada saama, kui palju see kooli eelarvet reaalselt puudutab.

"Ma ei ole veel päris aru saanud, kui suur on protsent tegelikult," märkis direktor.

Sirgmets selgitas, et juriidiliselt pole tal võimalik töötajate palka alandada, sest lepingud on sõlmitud, muidu peaks kooli eelarvest leidma võimalused praegu kehtivate palgaastmete tagamiseks.

Ühe variandina pakkus ta välja koolitussummade kallale minemist, kuid ka siis on raha ümberarvestamisel omad piirid, sest seadusega on ette nähtud, et koolitusraha peab moodustama kolm protsenti kooli eelarvest.

Sirgmetsa sõnul jäid Väike-Maarja gümnaasiumi pedagoogid valitsuse otsust kuuldes rahulikuks.

"Õpetajad ütlesid, et kui kogu ühiskonnas on kriis, tuleb neilgi koos teistega solidaarne olla, sest väga paljudel, ka eraettevõtluses, palgad vähenevad. Me ju näeme ja teame," lausus direktor ning lisas, et kuni konkreetsed numbrid pole teada, tuleb rahulik olla, et mitte valele asjale oma energiat kulutada.

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part sõnas, et kes see ikka võtab rõõmuga vastu teate, et palk langeb või ei tõuse, kuid sarnaselt Raili Sirgmetsale leidis ta, et on veel vara midagi konk­reetset arvata.

Et õpetajate töö tasustamise määra kinnitab omavalitsus ja praegu on see volikogust läbi minemata, ootavad Rakvere koolid volikogu otsust ja alles seejärel hakatakse vaatama, mis edasi saab.

Praegu toimimise juhendiks on Pardi sõnul vabariigi valitsuse määrus eelmise aasta detsembri lõpust, millega õpetajate palga alammäärasid tõsteti.

"Kõik muu on siiamaani pigem müra," leidis Rakvere gümnaasiumi direktor ja märkis, et nemad lähtuvad praegu määrusest, mille järgi õpetajate palk tõuseb.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et tegelikult on pisut vara kärbete mõjust rääkida, sest täpseid numbreid ta öelda ei oska.

Siiski pakkus Lankei, et Kadrina vallale võivad kärped tähendada vähemalt kolme miljoni krooni suurust tulude vähenemist.

"Palkasid langetada ei ole mõistlik, sest siis väheneks tulubaas veelgi," sõnas Lankei. "See tähendab, et tuleb vähem sportida, vähem tantsida, vähem festivale korraldada ja investeerimiskavad tõsiselt üle vaadata," lisas ta.

Riigikogu ette peaks pisut enam kui kaheksa miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve jõudma 19. veebruaril.