:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6827827t1h4f18.jpg)
/nginx/o/2023/12/22/15797319t1hb387.jpg)
Kõndisime jahedal sügispäeval koos kaaslasega jõusaali poole, spordikotid kaasas ja käest kinni, nagu alati. Tundsin, kuidas paljad sõrmeotsad hakkasid külmetama, kuid ma ei tahtnud käest lahti lasta. Tahtsin olla puudutuses. Nagu mu mõtteid lugedes, lasi kallim mu käest lahti, keeras mu sõrmed rusikasse, haaras käe tagasi oma pihku ja pani selle oma taskusse sooja.
Kuidas ta küll märkas nii väikest asja?
Olen eriti viimastel aegadel mõistnud, kui palju on meil kõigil puudu märkamisest.