Aastavahetuse kaja: uuel aastal vastutame ise

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Jälle üks aasta, sedapuhku järjekorranumbriga 2023, saab kohe ajalooks. Põhimõtteliselt võib vist öelda, et kui aasta lõpp pole inimese jaoks oluliselt hullem, võib aasta lugeda kordaläinuks. See, mis tähendab ühele kordaläinud aastat, ei tähenda teisele seda teps mitte.

Mõnele on oluline ellu jääda. Hommikul ärgata ja õhtul uinuda. Kui see õnnestub päevast päeva ja kuust kuusse, on kõik hästi. Teine püüdleb uhkema auto, ilusama naise või kõrgema palga poole. Kui pole neid, pole ka õnne. Kolmas püüab leida armastust. Otsib seda haruldast vara maa alt ja maa pealt, aga ei leia. Maapõuest võib leida kulda, naftat, fosforiiti, armastus jääb aga püüdmatuks. Otsib seda kohtinguäppidest ja internetist. Leiab palju samasuguseid otsijaid, aga tunne pole õige. On ikka edasi üksi ja õnnetu. Ometi elus. Võibolla ka kõrgepalgaline ja heal järjel. On ta õnnelik või õnnetu?

Või mis see õnn üldse on, mida arvame end otsivat? Targad mõtlejad on öelnud, et õnne ei saagi otsida, õnn on otsus ja meelelaad. See, millest unistame, mille poole püüdleme, pole päris. See on kujutlus, ja kuniks see on kujutlus, ei saa me kindlad olla, et see meile ka õnnetunde toob.