/nginx/o/2012/03/29/1031680t1hea5a.jpg)
Teisipäeva õhtul maavanema juures kogunenud osalised pidid taas tõdema, et kiiret lahendust Rakvere haigla eriarstide kriisile ei ole võimalik leida.
Eriarstide kriisi leevendamiseks pole kiireid lahendusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paarkümmend kohale tulnud perearsti väljendasid muret eriarstide vähesuse ja Rakvere haiglast lahkumise pärast, sest sellega seoses suureneb perearstide töökoormus, samuti väheneb perearstidel võimalus eriarstiga konsulteerida.
“Eriti raske on, et kogenud ja head arstid lahkuvad teistesse haiglatesse,” tõdes Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Rakvere perearst Kersti Veidrik. Tema väitel ei ole eriarstide lahkumise põhjuseks pelgalt palga suurus.
Rakvere haigla nõukogu esimehe Toomas Vareki sõnul pole üheski maakonnas nii palju eriarste töötamas üksikisikust ettevõtjana ja osaühingutes kui Lääne-Virumaal. Rakveres on 16 eriarsti ja kui Rakvere haigla ei saa haigekassalt nende lepinguid endale, siis ei ole eriarste kuskilt saada. “Lääne-Virumaa on olnud viimased 15 aastat eriolukorras,” nentis Varek, täpsustades, et arstiks ja õeks on õppimas 38 Lääne-Virumaalt pärit noort ja töö käib selle nimel, et neid saaks tulevikus rakendada Rakvere haiglas.
Rakvere haigla terapeut ja Sõmeru perearst Maire Suurkivi nimetas ühe põhjusena, miks noored arstid ei soovi tulla ega jääda Rakvere haiglasse, suuremat töökoormust kui teistes haiglates. Ta tõi näiteks, et Tartus võtab eriarst vastu viis-kuus haiget vastuvõtu jooksul, kuid Rakveres tuleb samal ajal vastu võtta 6-15 patsienti. Ka leidis Suurkivi, et haigla nõukokku võiks kaasata mõne arsti, kas või perearsti.
Toomas Varek kinnitas, et nõukogusse ongi plaanis kaasata kaks inimest, kes ei ole omavalitsuste esindajad, ja üheks nõukogu liikmeks saab Põhja-Eesti regionaalhaigla osakonnajuhataja kogemusega arst.
Haigla olukorrast ülevaadet tehes rõhutas ka haigla peaarst Sirje Kiisküla, et praegused probleemid on tingitud 15-16 aasta tagasi maavalitsuse ja haigekassa poolt läbi viidud eriarstiabi reformist, mille tulemusel haigekassa sõlmis otselepingud 16 eriarstiga.
“Selle käigus eraldus Rakvere haigla koosseisust enamik ambulatoorsest eriarstiabist, kuid samas jäi haiglale sotsiaalne vastutus eriarstiabi osutamise eest,” tõdes Kiisküla. “Haigla ainuke täiskohaga ambulatoorse arstiabi osutaja on hetkel kirurg,” nentis ta. Lastearst on haiglas küll vaid osal nädalatel, kuid nädalavahetuseti on kindlasti olemas.
Haiglas on neli valvearsti, kuid haigekassa tasub Kiisküla sõnul vaid kolme arsti valvesoleku eest, samas ei ole valve ajal alati nii palju tööd, et arst teeniks oma tööga palgaraha välja. Haiglas töötab kokku 71 arsti, kellest 27 on palgal täistöökohaga.
“Rahavoogudega on kõik korras ja selles ma Rakvere haigla jaoks probleeme ei näe,” kinnitas Eesti Haigekassa Viru osakonna direktor Andrei Saitšuk Rakvere haigla olukorda haigekassa seiskohast vaadates.