Mälestati vabadussõjas võidelnuid

Hetk vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamiselt Rakveres. Foto: Kristel Mänd

Täna tähistatakse kõikjal Eestis vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele. 

Rakveres mälestati vabadussõjas võidelnuid vaikuseminuti ja pärgade asetamisega vabadussõja mälestussamba jalamile. Mälestuspalve luges Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, samuti luges mälestuspalve Rakvere õigeusu kiriku vaimulik Aleksandr Lebedev. 

Kadrinas asetasid mälestussamba juurde pärja vallavanem Kairit Pihlak, vallavalitsuse liige Andres Nukk ja kirikuõpetaja Meelis-Lauri Erikson, kes luges ka palve.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti riigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 3. jaanuar, on Eestis ka lipupäev.